TÕULOOMAKASVATUS

2000-2

Hea lugeja!

Napilt kuu aja jooksul toimusid aastaaruande koosolekud kuues tõuaretusühingus, kusjuures Eesti Maakarja Kasvatajate Selts vaatas tagasi oma 80 aasta tegevusele. Eesti Tõusigade Aretusühistu muutis oma põhikirja ja korraldas uue nõukogu valimise, et anda võimalus uutele liikmetele nõukogusse kandideerida. Ka Eesti Lambakasvatajate Selts valis uue nõukogu. Nõukogusid jäid juhtima nagu ennegi Aare Mölder ja dots. Peep Piirsalu. Tuleb märkida, et kõige optimistlikumad ja rahumeelsemad olidki lambakasvatajad. Ka seakasvatajad tulid päris edukalt toime. Aretusühistu "Eesti Punane Kari" nõukogu kutsus ühistu presidendi Sven Mägeri tagasi seoses talutegevuse peatumisega pankrotimenetluse tõttu. Nõukogu presidendi kohuseid täidab kuni Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu seisukohtade selgumiseni Toivo Kens. Kõige korratumalt kulges Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aastakoosolek. Kvoorum saadi kokku alles 1,5 tundi pärast ametliku algusaja möödumist. Oli tunda sisepingeid juhatuse sees, juhatuse ja revisjonikomisjoni vahel. Korduvalt esinesid samad inimesed. Kui välja arvata meeldiv kohtumine Laiapeade hobufarmiga, kulus põhiline koosoleku aeg põhikirja projektide arutelule. Ja lõpptulemusena jäigi põhikiri vastu võtmata, sest polnud enam kvoorumit ja väljas hakkas pimenema. EHSi presidendil tuli kuulda kriitilisi seisukohti. Koomiliseks kujunes arutelu, kas seltsi direktor on tööle vormistatud või mitte. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koosoleku protokollist on pikem ülevaade ajakirjas. Kui suuta olla võimalikult neutraalne, jäi asjaosaliste seletustest mulje, et revisjonikomisjoni poolt üles tõstetud probleeme polnudki olemas. Kõik sai ladusa seletuse ja põhjenduse. Ilmselt seisnevad probleemid selles, kuidas kanda vastutust ja tunnistada avalikult seda, mis läks hästi, mis mitte. Nõukogu ja noor esimees peavad andma enesele aru, et neile avaldati umbusaldust ning vaid 7 häält jäi puudu tagasikutsumisest. Hakkasime harjuma olukorraga, et nõrgeneb parteiline sõltuvus. Võta näpust! Jälle suureneb erakondade või parteide surve. Omamehe hind on kõrge. Ja ametnike võim võtab hoogu, ka tõuaretuses.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2000. aasta I kvartalis

Veised
  3 T. Bulitko. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistus
  4 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu volinike koosolek
  5 T. Soonets. Aretusühistu "Eesti Punane Kari" volinike aastakoosolek
10 T. Soonets. Euroopa Punase Karja Assotsiatsiooni aastakoosolek Soomes
11 K. Kalamees, O. Saveli. Eesti maatõu aretuses kasutatud tõugude olulisus

Sead
14 K. Salumets. Eesti Tõusigade Aretusühistu üldkoosolek
19 A. Lember. Emiste söötmise taktika ja strateegia küsimusi
20 A. Lember, M. Rätsep. Emiste karjast väljalangemise põhjustest
22 M. Rätsep. db-Planer - seakasvataja abimees

Taastootmine
24 P. Padrik. Aretustöö edukust mõjutavatest faktoritest muutuvas ajas

Piimandus
26 M. Henno, A. Ilves, A. Leola. Torusselüps ja piima kvaliteet

Referaadid
28 Emise ind ja sellega kaasnevad probleemid
29 Kunstliku seemenduse kogemus

Kroonika
30 O. Saveli. Baltiriikide VI tõuaretuse konverents Jelgavas
32 Selle suve ürituste kava


A. Juusi foto

 

PDF