Tõuloomakasvatus 2025-2

Muutused testivad meie kohanemisvõimet

Ajakirja „Tõuloomakasvatus“ 2025. aasta teine number on mahukam kui varasemad ning rõõm on tõdeda, et kaasautorite panus on aidanud kujundada ajakirjast valdkonna olulise väljaande. Väärib märkimist, et tegemist on ainsa omataolise trükiväljaandega, mis jõuab paberil loomakasvatussektori inimesteni.

2025. aasta lõpu poole vaadates tuleb tõdeda, et loomakasvatussektor seisab endiselt silmitsi väljakutsetega, mis mõjutavad otseselt nii toidujulgeolekut kui ka tarbijate kindlustunnet. Üks tõsisemaid murekohti on loomataudid. Tänavune sigade Aafrika katku puhang farmides ei ole pelgalt veterinaarne probleem, vaid laiem küsimus, mis seondub kogu ühiskonna varustuskindlusega sealihaga. Kui katk levib, väheneb kodumaine tootmine ning sõltuvus impordist suureneb. See seab kahtluse alla meie suutlikkuse tagada stabiilne ja usaldusväärne toidulaud.

Samas ei ole kogu pilt üksnes murelik – piimaveisekasvatuses on põhjust rõõmustamiseks. Esmakordselt liigume lehma aastase piimatoodangu 12 000 kilogrammi suunas. See on märgiline verstapost, mis näitab karjakasvatajate järjekindlust ja professionaalsust. Piimatootmise kasv ei ole üksnes majanduslik näitaja, vaid ka tunnistus sellest, et tehtud töö ja investeeringud tasuvad end ära.

Kui piimasektor pakub kindlustunnet, siis lihasektoris on samuti põhjust rahuloluks – nii elusveiste kui liha kokkuostu hinnad on püsinud kõrgel, võimaldades tootjatel investeerida tulevikku. Samal ajal ei saa aga mööda vaadata lambakasvatuse järjest kahanevast populatsioonist. Siin on mitmeid tegureid, mis vajavad kiiret sekkumist – alates suurkiskjate rünnakutest kuni majanduslike tingimuste parandamiseni. Riiklik toetuspoliitika vajab kriitilist ülevaatamist, et tagada põlistõugude säilimine ja karjakasvatajate jätkusuutlikkus.

Ilmastiku heitlikkus on omakorda toonud fookusesse sööda kvaliteedi. Kui varem võisime loota stabiilsematele ilmastikutingimustele, siis nüüd on selge, et sööda tootmine ja säilitamine vajab senisest suuremat tähelepanu. Sööda kvaliteet mõjutab otseselt loomade tervist ja heaolu, piima kvaliteeti, toiduohutust ning loomade eluiga. See on ahel, kus iga lüli loeb. Sama tõsine on ka bioohutusmeetmete küsimus – senised lahendused ei ole endiselt piisavad.

Kõigi nende väljakutsete kõrval on innustav näha, et maaelu mitmekesisus elab ja areneb. Tänavu täitus Aasta põllumehe konkursil 25. aasta, juubelikonkurss oli suunatud seekord nooremale generatsioonile. Konkurss pakkus taas huvitavat läbilõiget meie põllumajanduse eri valdkondadest. See mitmekesisus on meie tugevus – olgu tegu piimakarjakasvatuse, lihasektori või väiksemate, kuid kultuuriliselt oluliste valdkondadega, nagu lambakasvatus.

Lõpetuseks tahan rõhutada, et iga kriis ja väljakutse on ühtlasi võimalus. Loomataudid sunnivad meid mõtlema toidujulgeolekule, ilmastiku heitlikkus sööda kvaliteedile ning hinnatasemed panevad meid hindama turu dünaamikat. Meie ülesanne on hoida fookus pikaajalisel kestlikkusel – ainult nii tagame, et Eesti loomakasvatus jääb tugevaks ja elujõuliseks ka tulevikus.

Tanel-Taavi Bulitko
juhatuse liige
Eesti Tõuloomakasvatuse Liit  

LOOMAKASVATUS

4 Loomakasvatus 2025. aasta I poolaastal
11 Eesti veisekasvatuse seis 2024: karjade koondumine, toodangurekordid ja aretusandmete täpsus
14 Embrüotehnoloogia läbimurre Eesti veisekasvatuses

TEADUS

16 Lihaveiste genoomhindamine – aretusmeetod keskkonnasõbralikuma ja efektiivsema lihaveise kasvatamisel
19 Puhtatõuliste lihaveiste aretuspullikute kontrollitud üleskasvatamine 2024.–2025. aastal

LOOMATERVIS

23 Vihmane suvi, vilets kvaliteet – miks on sööda ohutus sel aastal kriitilisem kui kunagi varem?
25 Kava, mis maksab vähem kui tagajärjed
27 Kriitiliselt oluliste mikroobivastaste ravimite kasutus loomadel eelmisel aastal vähenes

HARIDUS

28 Maaülikool hoiab Eestimaa elu ja vaatab maailma tippu

AJALUGU

31 140 aastat tõuraamatut: registrist aretusfilosoofiani

ETKÜ

32 Tanel-Taavi Bulitko – 30 aastat tõuloomakasvatuse teenistuses
36 Norra punane – näide jätkusuutlikust aretusest
38 Genoomtestimine ja farmitarkvara – CRV spetsialistide koolituse põhipunktid

LIHAVEIS

40 Reet Toi: lihaveise aretus läbi aegade minu pilgu läbi
41 Lihaveisekasvatuse grand old man Leino Vessart püssi põõsasse ei viska
45 Aldo Vaan seltsi teise presidendina: andsin endast 100 protsenti – ja rohkemgi
47 Jane Mättik – hoolib lihaveiste, inimeste ja sektori käekäigust
52 Lihaveisekasvatajad ammutasid uusi teadmisi ja tähistasid 25. aastapäeva
54 World ANGUS Forum 2025 Austraalias „Veiseliha parema planeedi nimel“
59 Noored šaroleekasvatajad said CCYA-lt uusi teadmisi
61 Kristjan Jürisalu: Kanada šarolee noorteprogramm avas uue vaate lihaveisekasvatusele

PÕLISTÕUD

62 Eesti maakari – meie toidujulgeoleku ja maaelu süda
64 Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi säilituskarjade süsteemi parimad esindajad aastal 2025
67 Eesti hobuse unikaalsus teadlaste ja praktikute silme läbi

HOBUNE

70 Hetman – tori hobuse esiisa. Millised teadmised andis tema mõõtmine?

SEAKASVATUS

74 Seakasvatuse konverents 2025 Tulevik algab laudast – seakasvatus kui rahvuslik strateegia

LAMBAKASVATUS

78 Tallede sünni- ja saja päeva kehamass enamlevinud lambatõugudel Eestis

LINNUKASVATUS

81 Aminohapetest MTÜ Eesti Vutt vutimunas ja -lihas

UUDISED

85 Ministeerium plaanib lihtsustada maapiirkonna ettevõtjate investeeringutoetuse tingimusi
86 Purtse talu pärjati aunimetusega „Parim talu 2025“
87 Lehm Karamella tabelis esikohal
88 Aasta Põllumees 2025 on mesinik Taavi Tull

PERSOON

89 Mees, kelle elutee on seotud tõuveistega

TÄHTSÜNDMUS

90 Ülenurme Tõuloomanäitus pakkus harivat vaatemängu ja tõi esile Eesti loomakasvatuse tipptegijad