Tõuloomakasvatus 2022-1

 

Hea lugeja!

UKRAINA! Meeleldi oleksin alustanud traditsioonilist sissejuhatavat artiklit meenutustega Eesti Vabariigi 104. aastapäevast ja tähistamisel tunnustatud põllumeestest. Aga aastapäeva varahommikul tungisid Vladimir Putini käsul (sarnaselt 83 aastat tagasi Eestisse) Venemaa sõjardid kallale Ukrainale. See oli löök kõigile endistele liiduvabariikidele ja nende iseseisvusele ning nende rahvaste iseteadvusele.

Eesti loomakasvatajatel on pikaaegsed koostööprojektid. 1970. aastail oli Lvovi oblasti piimakari kujunenud imporditud eesti mustakirju, vähem küll eesti punase tõu noorkarjast. Taasiseseisvunud Eesti ajal import jätkus ja lisandusid lihaveisetõud. Ukrainas on kujunenud tori hobusetõu tuumik, kelle esindajad on käinud Toris konkurssidel, kus võitnud esikohti. Milline osa oli ukrainlastel Eesti põllumajanduses, selgus, kui meie valitsus keelustas võõrtööjõu sisseveo. Kolmandik lüpsjatest oli Ukrainast, hooajatöödel (maasikakorjamine jm) veelgi rohkem. Eesti põllumehed kinnitasid nagu ühest suust – ukrainlased on töökad, kohusetundlikud, rahumeelsed ja taluvad meie elamistingimusi. Ja nüüd? Vene presidendile ei meeldi nende kõnepruuk, mis tuleb välja juurida sõjas hukkunute hinnaga. Õiglus peab võitma!

Tuleb jätkata „rahvusvahelisel“ teemal, sest tori hobusetõu lahterdamine ei taha lõppedagi. Veebruaris oli kooskõlastamisel põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise (parandusettepanekute) eelnõu, millele võib „hüüdnimeks“ anda „asjakohaste nõuete eelnõu“. Miks? Kahe paragrahvi (9. ja 11.) kokku neljale lõigule lisatakse ainult, et „aretusprogrammid peavad veel vastama asjakohastele nõuetele“. Eelnõu seletuskirjast võib välja lugeda, et need kehtestatakse alamate seaduslike vormidega, et oleks lihtsam aretusprogramm või selle täiendused tagasi lükata – keelduda kinnitamisest. Seejuures ei ühtki ettepanekut aretusprogrammide positiivseks edendamiseks. Kõik on 2012. aastal ametnike ebaõige otsustuse – tunnustada vana-tori suuna olemasolu tori tõus, tulemus, hiljem PÕLASi sisse viidud „alampopulatsiooni“ mõiste kinnitamine. „Autor“ nägi ja tunnetas, et pole suutnud olla jätkusuutlik ning müüs oma hobused maha ja lahkus Eestist.

Lugupeetud ametnikud! Olete kõik teinud, võib-olla veel mälestusmärk Kuigatsisse, tunnustasite kuldplaadiga tori tõus segaduste loojat, tunnustamata mitte ühtki tõsimeelset tõuaretajat.
Kahju on loomade arvu kahanemisest, mis toob kaasa ka kogutoodangu vähenemise. Karta on, et uued suunad rohepöördes ja nõuded kliimakaitseks viivad ka produktiivsuse langusele.
Rõõmu valmistab aga Talutulu Muusika esikaanel, kes võitis rahvusvahelisel virtuaalsel konkursil teise koha. Siiras õnnitlus Pikkmetsade perele Läänemaale!

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus

2 K. Karisalu, L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2021. aastal
5 A. Härmson. Põllumajandus- ja Toiduameti kontrollkäigud toetuse taotlejate juurde

Veised

6 T.-T. Bulitko. Eesti on piimatoodangult Euroopas esimesel kohal
8 E. Raid. Eesti maatõugu veiste verelisus
11 R. Pikkmets. Lihaveisekasvatajad on leidlikud – kui kokku tulla ei saa, teeme näitus-show internetis (14. jaan 2022)
12 M. Vahar. Masterrind korraldas lihaveiste oksjoni Verdenis
13 T.-T. Bulitko, N. Haasma. BreedExpo oli edukas koostööprojekt

Linnud

14 T. Hallap. Puurivaba pidamisviis ei taga munakanade heaolu tõusu
16 K. Vikat. Ohustatud tõu eesti vuti 2021. a jõudluskontrolli tulemused

Hobused

18 K. Sepp. EHSi tõuraamatud 2021. aastal.

Jõudluskontroll

20 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2021. aastal
23 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2021. aastal

Teadus

25 P. Padrik, T. Hallap, Ü. Jaakma. Eesti maatõugu pullide sperma kvaliteet
28 M. Kass. Vasika tervise seos käitumisega

Referaadid

30 Viis valikukriteeriumi lüpsikarjale nisade desovahendi ostmisel

Kroonika

31 K. Kalamees. Ain-Ilmar Leesment 100
32 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
33 T.-T. Bulitko. Tänavused parimad karjakasvatajad on Tiia Riis ja Tõnu Vreimann
35 T.-T. Bulitko. Lihatõugu pullide testimise tulemused

 

Kaanefoto

 

Talutulu Muusika A – rahvusvahelise konkursi II koht (R. Pikkmets)
Talutulu Muusika A – rahvusvahelise konkursi II koht (R. Pikkmets)

PDF

Online