Tõuloomakasvatus 2021-2

Hea lugeja!

Juba teine aasta saadab kogu maailma, muidugi ka Eestimaad, pandeemia. Selle algallikat, õigemini põhjust pole siiani tuvastatud. Järelkontroll Hiina Wuhanis ei andnud avalikkusele midagi, kuid kahtlused jäävad. Õnneks suudeti käivitada erinevates riikides vaktsiinitootmine, mis muidugi on äriline, aga alus ülemaailmseks vaktsineerimiseks ja pandeemia ohjeldamiseks. On loonud kindlustunde tulevikule, kuid mitte kergesti kulgevale.

Kevad on hilinenud, jahedavõitu ja nihutanud õitsemisperioodi lühikesele ajale, millest on kahju. Äkki teraviljakasvatajad saavad kasu sellest. Vaikselt avanevad võima- lused avalike ürituste korraldamiseks, loodame, et ka tõuaretajatele. Aga Vissi-üritus jääb teist aastat järjest korraldamata. See-eest lihaveisekasvatajad arvestasid eelmise aasta kogemusega ja “pugesid” jälle veebi, õnneks viirusevabalt. Et noorveiste müük on käinud videote najal, kasutati sama tehnoloogiat nii lihatõugu aretuspullikute konkursi kui ka oksjoni korraldamisel. Rootslannast kohtunikul oli esmakordne kogemus videosalvestuste alusel järjestada Eestimaal sündinud kuue tõu parimad lihaveiste aretuspullikud, mille tulemused nii arvudes kui ka fotodena on ajakirjas. Oksjon kestis paar nädalat ja sünnimaa kõrval parandavad pullikud lihaveisekarju juba sel suvel Lätis, Leedus ja Ukrainas. Tuleb õnnitleda nii aretajaid, kasvatajaid kui ka ürituste läbiviijaid.

Aga tõuaretajate taevas pole sugugi nii selge ja sinine, kui nad väärt oleksid. Juba kolmandat aastat vahetatakse ametlikke kirju Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ja selle aja jooksul nime vahetanud Põllumajandus- ja Toiduameti vahel. Probleemiks on, kas Eestis on üks või kolm tori tõugu. Vastavalt tõuaretuseseadust parandades kipuvad jõupositsioonil olevad ametnikud kinnitama hobusekasvatajatele, et ongi kolm tori tõugu. Maaeluministeeriumi tellitud teadusuuring kinnitas vastupidist, selle seisukoha ametlikku tunnistamist on aga visalt edasi lükatud. Populatsioonile, olgu ta „alam“ või „ülem“, kehtivad geneetikakohased nõuded üle saja aasta, mida olen õpetanud ka neile ametnikele, kes nüüd tõugu kolmeks jagada püüavad. Ilmselt halvasti selgitatud. Tõuaretuse tähtsaim otsustaja on olnud juba neljal korral riigikohus.

Ei ole rahu ka Eesti maakarjakasvatajate juhtkonnas, sest kuidagi rahulikult ei lähe tegevjuhtide/tõuraamatu pidajate vahetus. Tahame loota, et rahulik ja sujuv lahendus leitakse, ees on aastakoosolek.

PRIA kinnitas toetuse augustikuusele lambakasvatuspäevale ja septembri esimesele laupäevale Tõuloom 2021 näitusele. Loodame Ülenurmel näha jälle täiskomplekti põhilistest tõuaretuse liikidest ja tõugudest, v.a sead, et tõuaretajad ise ja külastajad saaksid nautida seda, keda aastakümneid on aretatud.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 K. Karisalu, L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2021. a I kvartalis

Veised

4 T. Põlluäär. Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2020. a
7 J. Mättik. Konkurss EESTI PARIM LIHAVEIS 2021 ja pullikute oksjon veebis
10 T.-T. Bulitko. Seemendustehnikute algkoolituskursus toimus tänavu mais

Hobused

11 K. Sepp. Tori hobuste tõuraamat - ANNO 1920 - teadusuuringust ja tulevikust
11 K. Levin, H. Härmson. Seadusaktide muudatustest hobusekasvatuses
14 Vanad hobused Saksamaal

Linnud

15 H. Tikk, K. Vikat. Järveotsa tõuvutifarmis toodetavate vutimunade ja vutiliha aminohappelisest koostisest
18 EL seaduse eelnõu – loomne proteiin uuesti sööda koosseisu

Lambad

18 S. Breustedt-Muschalla. Niedersachsen toetab lamba- ja kitsekasvatajaid

Sead

19 Hesseni tollikontrollis diagnoositi lihasaadustes SAK-viirus
19 Süstenarkoos sagedamini kui võis arvata

Referaadid

20 Loodi Euroopa suurim aretusorganisatsioon Arcowin
21 Uudiseid Hollandist

Kroonika

23 T.-T. Bulitko. Holsteini pullide kasutamine

 

Kaanefoto

 

Parim LIHAVEIS 2021 Pirgo Ceaser (aberdiin-angus; om FIE Jane Mättik)	(L. Ira)
Parim LIHAVEIS 2021 Pirgo Ceaser (aberdiin-angus; om FIE Jane Mättik) (L. Ira)

PDF

Online