Kaanefoto
Hea lugeja!
Terve möödunud aasta, suvekuudel küll mõnevõrra leplikumalt, saatis meid nähtamatu, kuid oma mõjudega nähtavalt toimiv, isegi letaalselt, taud, mis suuremagi hoo on saavutanud selle aasta esimeste kuudega. Sageli arutletakse selle üle, kes on su sõbrad, kes vaenlased. Vastus selgub ikka alles ekstreemses olukorras. Nii ka eestimaalaste hulgas, kus „sõbraks olemist“ tuleb esile kutsuda ühiskonna survevahenditega. Ainus, mis lootust annab, on vaktsiin. Ka siin ainult demokraatiaga läbi ei saa. Meenub 1958. aasta lastehalvatuspuhang, millele pandi piir lausvaktsineerimisega ja Eestist sai ainus taudivaba piirkond maailmas. Aga mitte sunnita.
Tõuaretuse tavapäev kulgeb ka inimeste pandeemia tingimustes, kuid pidupäevi jääb vähemaks või jäävad üldse ära. Sellest on südamest kahju. Tõuloomakasvatajad töötavad ameerikapäraselt väljendades 365/24/7, kuhu napilt mahub uneaeg, rõõmu peab leidma perest või sündmustest laudas. Aga tunnustust teistelt/väljastpoolt? Selleks on vaja oma karja esindajatega minna välja, näidata, konkureerida, õppida teistelt ja rakendada teadmisi oma karjas. Ja jälle minna, ikka uuesti. Just selles astub takistuste areenile inimeste pandeemia. Kahju! Juba teist aastat toimub lihatõugu aretuspullikute oksjon veebilehel.
Ajakirjas on eelmise aasta ülevaated, mis kinnitavad loomakasvatajate edukat tööd ka erilistes tingimustes, mida raskendasid sageli madalamad kokkuostuhinnad või müügipiirangud. Linnu- ja seakasvatajaid ohustavad viirusekandjad looduses. Aga piirkond on märgistatud. Majandusinimesed arvavad, et nii mõnedki lõpetavad tegevuse, aga tugevamad jäävad ellu. Nii sobib siia Darwini loodusliku valiku teooria. Põhikriteeriumiks oli elulisus ja võime vastu pidada tõvedele. Eesti tõuloomad ja -linnud on aga sihipärase aretusega viidud produktiivsuse poolest tippu, mis aga tavaliselt nõrgestab vastupanu haigustekitajatele ja vähendab karjaspüsimise võimet. Ohutegureid järjest lisandub. Vaatamata sellele tuleks sisendada noorte põlvkondadesse optimismi ja tagada jätkusuutlikkus loomakasvatajate hulgas. Ootame siin abi kindlasti meedialt.
Ajakirja lõpuosas on ülevaade ETLLi aastakoosolekust ning, nagu ikka iga kolme aasta tagant oli päevakorras presidendi ja asepresidendi valimine. Juhatuse tehtuga oldi rahul. Ainult EHSil oli pretensioon, et MEMis ei tunnistata ETLLi tähtsust, kui nad oma sektoris konkureerivad mitme hobusekasvatuse aretusühinguga. Seisukoht on õige. On kogemus geneetiliste ressursside säilitamise aruteludest ministeeriumis, kus tiitlid ei maksnud midagi, vaid häälekamad ja kontrollimatult korduvad sõnavõtmised jäid peale ametnike otsuste tegemisel. Arutelu käigus jõuti ikkagi otsuseni, et endine juhatus jätkab, kuid noorenduskuur jääb päevakorda.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 K. Karisalu. Piimatootmine 2020. aastal
Veised
4 E. Raid. Eesti maatõug ja tõufarmid 2020. aastal
6 T. Põlluäär, H. Tamm. Suguselekteeritud sperma kasutamine Eesti tippfarmis ühe aasta jooksul
9 T.-T. Bulitko. Uus reaalsus müügitõuveiste valikul
10 T.-T. Bulitko. Tänavune lihatõugu pullide oksjon toimub taas veebis
Linnud
12 K. Vikat. Ohustatud tõu – eesti vuti – 2020. a jõudluskontrolli tulemused Järveotsa Vutifarm OÜs
Hobused
16 K. Sepp. Hobuste uuring valmis, kohtumised ees
17 J. Raudsepp, A. Reigo. Eesti raskeveohobuste aretuse eriprogramm
Jõudluskontroll
20 K. Kersten. Sigade jõudluskontroll 2020. aastal
22 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2020. aastal
25 Saksamaa piimajõudluse kontrolli tulemused 2020. aastal
Referaadid
26 Mida peaks teadma sugulusaretuse ja tasuvuse kohta
28 L. Schnecker, A. Peter. Nii rakendavad viis praktikut tõhusaid meetmeid vasikate vastastikuse imemise vastu
30 Piimalehmade metaaniemissiooni võib nüüd lihtsalt määrata
30 Kas genoomaretusväärtused töötavad ka praktikas?
Kroonika
31 T.-T. Bulitko. Parimad veisekasvatajad 2020. a
33 U. Kirtsi. Põllumajandus- ja Toiduameti tutvustus
34 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
Kaanefoto
Online
