Kaanefoto
Hea lugeja!
Eesti Vabariik 100 on läbinud pika tee, samuti on paljud institutsioonid ja tegevused jõudnud sama tähiseni ning tähtpäevaüritusi jätkub ka järgmisesse aastasse. Paljudel sündmustel on küll märgatav kõrvalmaik, sest poolesajandine katkestus oli poliitiliselt peale sunnitud. Aga Eesti põhielanikud hoidsid vähemalt hinges, aga võimalusel viidi ka kasvõi varjatult ellu samu põhimõtteid, milleks iseseisev vabariik loodi. Eriti keerulised olid Teise maailmasõja aastad, kus mõne aasta jooksul kolmel korral muudeti põhimõtteid ja nõudmisi, seejuures oli okupantidel materiaalsed taotlused. Vapralt pidasid põllumehed vastu, kuigi paljud peremehed olid mobiliseeritud rinde ühele või teisele poole, aga perenaised hoidsid talud võimalikul viisil korras. Need on meeles oma kodutalust, kus ainuke koolieelne „mehehing“ olin mina.
Suurt kahju kandsid tõukarjad arvuliselt, aga tõuseltside kaotamise ja riiklike tõulavade loomisega tõuaretuse põhimõtetes. Moskvast suruti peale „neolamarkismi“ ehk „lõssenkismi“. Riiklikesse tõulavadesse oli õnneks tööle saanud endiseid tõuseltside töötajaid, kes tundsid ära, et see on väär, ja teadsid, et tegelikult tõuaretus põhineb geneetikal. Tänu sellele suutsid väärteoreetikud Eestis hoopis vähem kurja teha. Eriti tähtis oli tõuaretusnõukogude loomine tõuti või loomaliigiti, mis sai ühenduslüliks kunagiste tõuseltside ja taasiseseisvunud Eestis eraõiguslike aretusühingute vahel. Juriidiliselt ei loetud aretusühinguid küll tõuseltside õigusjärglasteks, aga tõuaretaja- tele on alus olemas. Nii võivad Eesti linnukasvatajad tähistada oma 100. aastapäeva täie õigusega, aprillis jõuavad järele eesti maakarja kasvatajad.
100 aastat sai täis ka eestikeelsel ülikooliõppel, mis on rahvuse püsima jäämise tagatis. Kõrgelt haritud inimesi kutsutakse „maa soolaks“, eriti põllumajandust ja maaelu tudeerinuid. Põllumajandusliku kõrghariduse 100-aastast eestikeelsust märgiti visioonikonverentsiga ERMis ning veterinaarmeditsiini õppes Eesti Põllumajandusmuuseumis teaduspäeva ja näituse avamisega. Loomakasvatusõpet esindas ERMis veisekasvatajana Tanel-Taavi Bulitko ja Ülenurmel vastne filosoofiadoktor Peeter Padrik (palju õnne!) pullide sperma kvaliteedi hindamisest (tublid ETKÜ juhatuse liikmed). Aga loomakasvatuse õppe 100- aastane eestikeelsus? Jääme või jäetakse varju, aga eduloos räägivad teiste alade autorid Eesti tuntusena piimatoodangu teist kohta ELis. Aga edukad on ka teiste looma- liikide aretajad, kahjuks kõik on jäetud varju. Loodame, et MESi poolt parimaks õppejõuks tunnistatud PhD Marko Kass suudab läbi lüüa.
Rahulikke jõule, kena aastavahetust ja head uut aastat!
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 V. Olevsoo. Eesti loomakasvatus 2019. a III kvartalis
4 T.-T. Bulitko, R. Sõrmus. Tõuveiste eksport Gruusiasse
5 R. Sõrmus. ETKÜ ja EPKK ühisseminar
Veised
6 T. Põlluäär. Eesti punase tõu aretuses uus etapp
7 T. Põlluäär. Eesti kutsuti Põhjamaade punase tõu aastakoosolekule
8 K. Kalamees, E. Raid. Talukarjast pärit lehm 100 aastat hiljem
11 Ege Raid on Eesti Maakarja Seltsi tegevjuht
Hobused
11 K. Sepp. Trakeeni tõugu noorhobuste konkurss Heimtalis
12 K. Sepp. EHSi kohtutee põllumajandusloomade aretustoetuseni
Lambad
13 R. Mirka. Eesti lambatõugude aretusest
Linnud
17 M. Piirsalu, A. Lember. Eesti Linnukasvatajate Seltsi tegemistest taasiseseisvunud Eestis aastatel 1989– 2019
Sead
20 L. Vestergaard Pedersen, B. Nielsen. Sigade vastupidavuse (robustsuse) aretus 2. Pikaealisus
21 T. Wallgren, N. Lundeheim, A. Wallenbeck, R. Westin, S. Gunnarsson. Lõikamata sabadega sigade kasvatamine – Rootsi kogemused ja praktilised lahendused
Teadus
25 P. Padrik, Ü. Jaakma, T. Hallap. Eesti aretuspullide sperma kvaliteet, seda mõjutavad tegurid ning seos emasloomade tiinestumisega
Referaadid
28 Saksa põllumajandusloomade geenipank
28 B. Bongartz. Kas Saksamaa vajab uut piimakarjakasvatuse kontseptsiooni?
30 T. Hohnholz, N. Volkmann, K. Gillandt, R. Wassmuth, N. Kemper. Anguse ammlehmade udaratunnuste ja nende järglaste ööpäevaste massi-iivete seos ekstensiivsel pidamisel rohumaal
31 Piimatootmise uudiseid Hollandist
Kroonika
32 A. Tänavots. Juubelikonverents – Anu Ait 20
Online
