Tõuloomakasvatus 2018-3

Hea lugeja!

Suvi on aretusorganisatsioonidele vägagi teguderohke. Juunis olid hobuste veo- ja sõidukatsed Toris, vissikonkursid Upal ja Ülenurmel. Juuli esimene pool oli veidi rahulikum, said eestvedajad ka veidi lõõgastuda, aga juuli lõpus Kurgjal eesti hobuse päev, augusti alguses lambapäev, seejärel Ülenurmel eesti raskeveohobuse päev. Kolmandas dekaadis tori hobuse ja viie päeva pärast eesti noorhobuste jõudluskatsed Toris ning kohe-kohe 1. september ja Tõuloom 2018 Ülenurmel. Seal tähistasime Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu 25. aastapäeva, milleks avasime EPMis posternäituse ja viisime läbi 27. tõuloomanäituse. Ilm soosis sel suvel kõiki üritusi, v.a 20. augustil Toris.

Ühistegelise tõuaretusorganisatsiooni kakskümmend viis aastat on möödunud kiiresti, aga ei saa öelda, et märkamatult või märki jätmata. ETLL asutati 18. augustil 1993 seitsme aretusühingu poolt, kaks veiste, kaks sigade ning lisaks hobusekasvatajate, lambakasvatajate ja linnukasvatajate aretusühingut. Tõuloomanäitusel saime areenile kutsuda kolm lepingule alla kirjutanut: filosoofiadok- tori Matti Piirsalu, pm-kandidaadid Kalju Eilarti ja Andres Kallaste. Pm-knd Enno Siiber, kes tegi organisatsiooni loomisel kõige enam, ei saanud tervislikel põhjustel kohale tulla. Ära märgiti ka siinkirjutaja 25-aastast tööd ETLLi presidendina kolleegide poolt ja maaeluminister Tarmo Tamm tänukirjaga. Minister oli tulnud Tartu sügisnäitust ja TÕULOOM 2018 avama ning tutvus põhjalikult kohale toodud näituseloomadega.

ETLLi liikmeskond on aja jooksul oluliselt muutunud. Püsinud on veisekasvatajad, kusjuures EHF ja EPK organisatsioon on ühinenud ETKÜsse ning EK Selts, hobusekasvatajad EHSis. Seakasvatajad lahkusid juba 2003. a. Lamba- ja linnukasvatajate organisatsioonid on vahetunud, karusloomakasvatajad EKAÜna on püsiliige, kuigi nende liikmeskond on aja jooksul muutunud.

Iga ETLLi liige on püüdnud teenindada oma liikmeid ikka paremini, mis on toonud ka edu, kuigi periooditi tabasid Eesti loomakasvatust kriisiajad, mis vähendanud põllumajandusloomade arvukust. Aga produktiivsuse kasv on kompenseerinud arvu vähenemisest põhjustatud kogutoodangu vähenemise. Piimalehmade aastatoodangult on Eesti Euroopa Liidus 2. kohal ja toodang läheneb 10 tonnile, mis oleks olnud saavutatav sel aastal. Kahjuks kuum ja kuiv suvi tõmbas sellele kriipsu peale.

Diskussioonid riigiasutustega on harivad olnud, võite on jagunud siia ja sinna, õpetust saanud mõlemad pooled. Loodame, et PÕLASi uus variant toob selgust. Kollegiaalsuse põhimõtted ja vastastikune üksteise mõistmine on alati edasiviiv jõud.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
 
2 L. Jürgenson, K. Karisalu, A. Tilk, M. Uibokand, H. Vaher. Eesti loomakasvatus 2018. a I poolaastal

Veised
  6 A. Sonets. Saarte Viss 2018
  8 T.-T. Bulitko. Vissikonkurss Ülenurmel
11 T.-T. Bulitko. Esimest korda üle 20 000 kg piima 305 päevaga

Linnud
12 K. Vikat. Eesti vutitõu 2017. a jõudluskontrolli kokkuvõte Järveotsa vutifarmis

Hobused
14 K. Sepp. VIII eesti hobuse päev
15 K. Sepp. Hobukünnivõistlused Kehtnas
15 K. Sepp. Eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed Tori Hobusekasvanduses

Seadusandlus
17 A. Härmson. VTA põhimääruse ja struktuuri muudatus
17 S. Jalakas. Põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu menetlusest

Referaadid
18 Valeandmed metsikust hobusest – prževalski hobune on metsistunud koduhobune

Kroonika
19 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit 25
21 O. Saveli. XXVII TÕULOOM 2018

Reisikirjad
24 R. Pikkmets. Eestlased rahvusvahelises Rootsi šaroleekasvatajate peres
26 K. Trahv, D. Pärna. Limusiinikasvatajate rahvusvaheline kongress 2018 USAs

Kaanefoto


Viss 2018 	(A. Tänavots)

PDF

Online

Tõuloomakasvatus 2018/3