Tõuloomakasvatus 2018-1

Hea lugeja!

Alustame ajakirja järgmist aastakümmet. Vähemalt esimesed kolm aastat oleme riigihanke „MAK 2014–2020 Teadmussiirde pikaajaline programm loomakasvatuse tegevusvaldkonnas“ finantseerimisel. Seetõttu on muutunud pisut esikaane kujundus, kuhu lisandusid kaks logo. ETLLi liikmed ei soovinud kujundust muus osas muuta, nii läheb 21. aasta. Vastavalt riigihanke tingimustele on paber pisut toekam ja tekst loetav ka aadressil www.pikk.ee.

Otseseks koostööpartneriks on Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda (EPKK). Arvame, et uus olukord tõstab usku ajakirja jätkusuutlikkusse, peaasi, et meie senised autorid pühenduksid enam kirjatööle ise ning leiaksid oma aretusühingust ja liikmete seast kirjutajaid lisaks. On vihjatud väljaannetele, kus on ka autoritasu, mida kahjuks riigihanke summad ei võimalda.

Uus periood, kuid endise rektoriga neljandat korda algas Eesti Maaülikoolis. Mait Klaassen on raiunud end EPA/EPMÜ/EMÜ ajalukku, sest rektori kordusarvult vastast tal pole. Alanud periood ei saa kerge olema, sest ülikoolide hariduspõld tahab korrastamist. Ikka õppekavade/erialade paljusus ja mõningane kattuvus ülikoolide vahel, kõrgkoolide paljusus – on teemad, mis periooditi tugevasti esile kerkivad. Lisaks tasuta/tasuline õpe? Hoopis põhimõttelisem ja ülikooli haridusetaset ja -mainet nõrgestav teema on ülikooliõppes kolme aasta järel „vahetunnistuse“ andmine. Otsus tehti „kaugel ja kõrgel“, aga tulemused on jõudnud Maarjamaale. Tudeng rahuldubki bakalaureuseõppega (ikkagi ülikoolidiplom), mistõttu magistriõpe ei komplekteerugi. Kuid tegelikult on see noor inimene ülikooli haritusest, rääkimata eriala põhjalikust tundmisest päris kaugel. Kolmeaastane õpe on rakenduskõrgkooli tase, ehk „lõpetamata kõrgem“ vanasti. Eriti raske olukord on loomakasvatuses, kus oleme ka maailma mastaabis kõige kaugemale jõudnud – teine koht ELis piimatoodangus lehma kohta. Aga õppe vastu on huvi rohkem kui jahe. Kas eriala loomaarstiõppe „vihmavarju“ alla toomine osutus saatuslikuks? Jätab loomakasvatuse varju. Ühe loomakasvataja kohta on seitse ravitsejat, äkki peaks olema vastupidi?

Loomakaitsjate, kes kasvatanud ainult lemmikloomi, survel/kontrollil koostab maaeluministeerium (MEM) lubatud näituseloomade nimekirja. Kolmekümnest liigist kuus (hiired-rotid jt) närilised, kelle hulka raskustega õnnestus lülitada küülikutele seltsiks ka tšintštiljad. Hoopis keerukamas olukorras on Luige laatade korraldaja Eesti Tõukari OÜ, kel ei lubata Eestisse ametlikult sissetoodud liike näidata.

Alanud aasta on tõuaretuses juubelite aasta. Oma aretusühingute 25 tegevusaastat taasiseseisvunud Eestis on tähistanud Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) ja märtsi lõpus Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ). Palju õnne, tublid tõuaretajad!

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
 
2 L. Jürgenson, K. Karisalu, A. Tilk, M. Uibokand. Eesti loomakasvatus 2017. aastal

Veised
  9 K. Kalamees. Eesti maatõugu aretuspullid ja spermavaru
11 T. Põlluäär. Toimusid lihaveise jõudluskontrolli infopäevad
13 T. Põlluäär. Kas eesti punane veisetõug jääb püsima?
16 J. H. Osmers, C. Buchholz, H. H. Swalve ja K. F. Stock. Saksa holsteini innovatiivsed valikutunnused ja aretusväärtus

Linnud
17 A. Lember, J. Prits. Ka kodukana võib pakkuda silmailu

Sead
19 J. Vincent. Tehisintellekt aitab Hiina seakasvatajatel maailma suurimat sigade populatsiooni kasvatada
20 DGfZ-Newsletter. Kuldilõhna saab automaatselt määrata

Jõudluskontroll
20 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemused 2017. aastal
23 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2017. aastal

Kroonika
26 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
27 M. Sild. Tori hobusekasvanduse areng

Kaanefoto


Maaeluministeerium ja MES tunnustasid parimaid	(K. Kärk)

Maaeluministeerium ja MES tunnustasid parimaid (K. Kärk)

PDF

Online

Tõuloomakasvatus 2018/1