Kaanefoto
Hea lugeja!
Kui eelmises ajakirjas käsitlesime õppeaasta lõppu EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis, siis nüüd on uus õppeaasta alanud. Maaülikooli perele eriti põnevalt, sest esimese nädala jooksul pidi selguma, mitu kandidaati esitatakse rektori kohale, kes saab rektoriks järgmiseks viieks aastaks. Sahinaid võimalikest kandidaatidest oli omajagu, aga võta näpust, praegune rektor Mait Klaassen üksinda, ja seda juba neljandat korda. Üllatus kõigile, usun, et kandidaadile endalegi. Vahepealsed kirjasõnad Võru linnapea kandidaadist pidanuks teistele julgust andma. Ei tea, kus põhjus, kus tagajärg. Ilmselt mitmekülgsete hobidega ja hea suhtlejana on Mait Klaassen tsementeerinud endale püsiva ametikoha. Juhtida nii mitmepalgelist ja väga eripäraste isiksustega maaülikooli pole kergete killast.
Kui 1994. aastal ühinesid ELVI ja EPMÜ loomakasvatusinstituut, oli läbitud väga raskete diskussioonidega periood, kus enamasti teadusasutus seda ei soovinud. Uue struktuuri loomisel vaidlused jätkusid ja veterinaarprofiiliga osakonnad liitusid loomaarstiteaduskonnaga, teised loomakasvatusinstituudiga. Sigimisbioloogid pidasid end samuti rohkem veterinaariaga sobivamaks. Tegelikult on tegemist tõuaretuse edendamise ühe, kuid väga tähtsa valdkonnaga. Samas koridoris paikneti koos geneetikalaboriga, aga ikkagi oli vaja eralduda. Ja nüüd 23 aastat hiljem, kui maaülikool alustas taas õppetoolide süsteemiga (varem 1989. a), on struktuuris tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool, mille hoidjaks on professor Haldja Viinalass. Töötajad paiknevad eraldi vähemalt kolmes hoones, mis ei kergenda sugugi koostöö laabumist. Alustanuks kohe koos, oleks mahtunud ühte majja, auditooriume küll napiks. Loodame, et nüüd liigutakse edasi üksmeelselt.
Piimakarjakasvatajatele on piimahind üle kahe aasta tõusnud, mis võimaldab lappida vahepeal tekkinud auke. Piimatoodang lehma kohta suurenes poole aastaga üle kolmesaja kilo, mis kinnitab, et sel aastal ka statistikaameti andmeil ületab 9000 kg piiri. Aga äkki võipuudus? Üheks „süüdlaseks“ tituleeris tuntud E-Piima juht aretustöö, mis põhjustab piima rasvasisalduse languse. Olgugi, et opereeris tegelikkusest ligi 0,25% võrra madalama näitajaga, oli tavavaatajale esitlus veenev. Parem otsigem põhjusi töötlejate sfäärist ja kaubandusest.
Augustikuu lõpupäevadel toimus Tallinnas 68. Euroopa Loomakasvatuse Assotsiatsiooni aastakonverents, mis tõi kokku tuhatkond loomakasvatusteadlast Euroopast, ka mujalt maailmast. Kahjuks Eesti meedia kajastus sellest konverentsist oli rohkem kui tagasihoidlik.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 L. Jürgenson, K. Karisalu, A. Tilk, M. Uibokand. Eesti loomakasvatus 2017. a I poolaastal
Veised
6 T. Põlluäär. Uute noorpullide sperma EPK aretuses
8 K. Kalamees. Maatõu vissikonkurss Ülenurmel
10 T. Bulitko. Eesti päevalüpsi rekord on 87,1 kg
Lambad
10 R. Mirka. 22. lambapäev Kurgjal
Teadus
13 A. Põldvere, A. Tänavots, K. Veri, T. Kaart, J. Torp. Happeliste marinaadide mõju sealiha kvaliteedinäitajatele
Referaadid
16 R. Reents, S. Rensing, K. F. Stock, F. Reinhardt. Realiseeritud toodangutõus ja funktsionaalsete tunnuste trend
16 T. Ntallaris, P. Humblot, R. Båge, Y. Sjunnesson, J. Dupont, B. Berglund. Holsteini ja rootsi punase esmapoegijate lehmade metaboolne ja reproduktiivne reaktsioon energiabilansi muutusele
17 EFSA asjatundjate arvates ei tunne tiinete emasloomade tapmisel looted valu
18 Kaks miljonit genoomi USA piimaveiste andmebaasis
18 Avati pidulikult kompetentsikeskus Grubis
19 Saksamaal on lihatoodang 2017. a esimesel poolaastal vähenenud 2,1%
19 Uudiseid Hollandist
Kroonika
19 H. Viinalass. EAAP 68. aastakonverents Tallinnas
21 A. Lember. Pärnumaal Nurmenuku talus toimus Eesti esimene tõulindude näitus
22 O. Saveli. XXVI Tõuloom Ülenurmel
Kaanefoto
Online
