Kaanefoto
Hea lugeja!
Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut saatis ellu selle aasta 94 lõpetajat. Veterinaare oli kokku 56, neist pooled Soomest, ja nende hulgas oli isegi kolm noormeest. Teiste erialade magistrilõpetajatest oli loomakasvatuses kuus, kalakasvatuses, piima- ja lihatehnoloogias igaühes kaks lõpetajat. Kolme aastaga lõpetajaid oli loomakasvatuses 11, toiduainetehnoloogias 15, neid loodetakse sügisel õpinguid jätkama. Eelmises lauses toodud arvud on küllalt pessimistlikud selleks. Kahjuks täielik kõrgharidus magistritasemel pole enam noorte hulgas populaarne, piirdutakse pooliku ülikooliharidusega. Nagu eelnevatest andmetest selgub, noored eelistavad lühikursust.
Varem on hiilivalt, aga järjest avalikumalt kritiseeritud Bologna sajandivahetuse kokkulepet, kus toodi ülikooli sisse eraldi bakalaureuse- ja magistriaste, viimast on nimetatud isegi teaduskraadiks. Kohe järgneb doktorantuur, vahepeal ei mingit praktilise töö nõuet. Järgneb õppejõu ehk noorte õpetamise amet. Kahjuks peab tunnustama NLi-aegset õppesüsteemi, kus õppeaeg oli 4–5 aastat, varem kõrgkoolist lahkunu sai tiitliks lõpetamata kõrgharidus. Iga järgmise astme vahel oli kohustuslik erialaline tööperiood. EPA/EPMÜ õppeperioodil oli igal suvel kohustuslik paari- kuni viiekuune erialapraktika. Kutsehariduses veel lisaks loengute perioodil regulaarne dežuurpraktika õppemajandi farmides.
On kirjalikult kurdetud ja kord arutatudki loomakasvatuse õppekava üle. Ettepanekute rida oli pikk, mis kuidagi ei mahu kolmeaastase õppeperioodi sisse. EPMÜ perioodil katsetasime esmakursuslaste praktilist õpet praegustes kutsehariduskeskustes, tollastes tehnikumides, üliõpilased olid rahul, aga rahuolematud olid meie õppejõud kartusest, et koormus väheneb ja töökoht kaob. Järgmise rektorikandidaadi lööklausekski kujunes „Üliõpilased Tartusse tagasi!“
Tunnustama peab Eesti farmerite teadmisi, mida nad on kogunud aretusühingute või välisfirmade Eesti esinduste seminaridel, samuti nende korraldatud arvukatel erialalistel välisreisidel. Kahjuks loomakasvatuse õppejõude pole teavitatud võimalikest koolitusreisidest, ka ei võimalda maaülikooli rahanappus ainult omafinantseeringuga neil koolitusreisidel osaleda. Ka Eestis toimuvatele seminaridele ei tule korraldajatelt kutseid. Õppejõududele jääbki teadmiste ammutamine erialasest kirjandusest.
Hollandis töötab aastakümneid praktikasüsteem, milles töötab arvukalt eri alade praktika-katsejaamu, kus riik doteerib tehnoloogia uuendamist. Selles katsejaamas läbivad perioodiliselt vähemalt nädalase praktika farmerid, kutse- ja kõrghariduse taotlejad, ka õppejõud kuni professoriteni välja. Kahjuks on Eesti liiga väike, et ülal pidada ühtegi katse-praktika majandit, kuid väljaõppe praktiline osa vajab süsteemsemat lähenemist. Iga suvi peab andma üliõpilasele praktilisi kogemusi.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 L. Jürgenson, K. Karisalu, A. Tilk, M. Uibokand. Loomakasvatus 2017. aasta I kvartali
Veised
5 T. Põlluäär. Saarte Viss 2017 Upal
7 T. Põlluäär. Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2016. aastal
10 K. Kalamees. EK Seltsi aastakoosolek Päriveres
Teadus
11 V. Poikalainen, L. Lepasalu, A. Põldvere, P. Puskar. Ternespiimapulbri kasutamine vasikatele joodetava ternespiima lisandina
Seadusandlus
13 M. Tuimann, P. Hommuk. Aretustoetuse kontroll
Referaadid
15 O. Saveli. Uudiseid Hollandist
16 O. Saveli. Uudiseid Saksamaalt
17 H. H. Swalve. Piimalehmade jõudlus ja pikaealisus – vastasseis?
18 Saksamaal veise- ja seakasvatajatel uus katusorganisatsioon
18 E. Kalm. Uued väljakutsed hobusekasvatuse ümarlaual Saksamaal
20 N. Lundeheim. Sigade aretuse tõusud ja mõõnad Rootsis – välismaalt sisse toodud geenide plussid ja miinused
Kroonika
21 V. Veidenberg. Pajumäe talus pandi nurgakivi uuele talumeiereile
22 T. Põlluäär. Eesti 2017. aasta kaunimad lehmad on Olivia ja Marga
25 Pm-knd Enno Siiber – 80
26 PhD Matti Piirsalu – 70
Hobused
26 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolek 2017
27 K. Sepp. Hobuste sõidu- ja veokatsed 2017
Kaanefoto
Online
