Kaanefoto
Hea lugeja!
Murelikult vaatasime tagasi 2015. aastasse, sest kõikide loomaliikide arv vähenes. Käesoleva aasta esimese kvartali näitajad kinnitavad languse jätkumist, kuigi loomade arvu vähenemine pole nii drastiline kui ülevaate artiklis võrrelduna kahe aasta esimeste kvartalite vahel. Eelmise aasta lõpu seisuga võrreldes on sigade arv vähenenud veel 14 000 võrra, üllatusena veiste, sh piimalehmade arv vaid mõne saja võrra. Kas pole statistika trikk? Lammaste ja kitsede arv suurenes, veidi ka lindude arv. Kuid teated piimalehmade müügist Poola, Lätti või Leetu kajastuvad kindlasti teise kvartali näitajates. Tõsiselt kahju, et mitmes riigis toetatakse piimalehmade sisseostu, meil räägitakse loomakasvatuse toetusest üksiku miljoni euroga, mis teeb 0,7 senti piimakilogrammi kohta. Samas piima kokkuostuhind on alanenud ligi 10 senti. Piimakarjast loobujatel jäävad aga maksta laenud, millest ükski andja loobuda ei taha. Tegevuse lõpetanud farmis olid mitmesuguse kvalifikatsiooniga tööinimesed, kellel lootust leida samaväärset tööd kodu lähedal on peaaegu olematu.
Aretusühingud läbisid veebruarist aprillini ärevusperioodi, kuhu mahtus aretustoetuse taotlemine, VTA järelkontroll ja toetuse saamine. Probleemidest on lugeda ajakirjas, aga veelgi rohkem on probleeme aretusühingute programmide juhendite (kordade) tõlgendamisel. Ühine probleem on, et järelkontrolli aktid jõuavad aretusühingutesse alles pärast toetusraha laekumist. Loogiliselt peaks olema vastupidi, et aretusühingud saaksid selgitada oma puudujääke.
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis oli 10. juunil „karjalaskepäev“, diplomitega lasti praktikasse 40 loomaarsti, neist 19 Soome, 24 toidueriala spetsialisti, 10 loomakasvatajat ja kolm kalakasvatajat. Loomaarstiõpe 6 aastat tagab magistritaseme, kolmel ülejäänud erialal läbisid viieaastase stuudiumi 37-st ainult 12. Murelikuks teeb, et ka bakalaureuseõppe läbinutest on vähestel soovi jätkata magistriõppes. Kunagine ülikooliõppe jagamine kaheks etapiks maksab väga valusasti kätte eriala lõpetanute teadmiste tasemes. Kirutud NL ajal nimetati seda haridustaset „lõpetamata kõrgem“, nüüd rahuldab selline tase paljusid noori, kindlasti mitte tulevasi tööandjaid.
Teine probleem on noormeeste vähesus. Oleme harjunud loomaarsti tööd füüsiliselt raskeks pidama, aga neljakümne hulgas oli vaid üks noormees, loomakasvatajate hulgas õnneks küll 30%. Midagi on erialade määratluses, sisus, nõuetes või ülikooli vastuvõtutingimustes ikka väga viltu. Toidame feministide vaidluslauda, et kõrgelt haritud naisi ei rakendata võrdväärselt meestega. Pole võimalik, kui igapäevane töö vajab füüsilisi võimeid, mistõttu tööle võetakse kasvõi madalama haridustasemega mees. Midagi tuleb ette võtta, et ülikoolihariduses taastuks normaalne neidude ja noormeeste suhe.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 R. Lokk, A. Tilk. Eesti loomakasvatus 2016. aasta I kvartalis
Veised
4 J. Lukk. Mida kujutab endast Eesti lihaveisesektori visioonidokument?
5 R. Toi, R. Pikkmets. Maamessil toimus lihatõugu noorpullide konkurss
7 T. Pikkmets, T. Põlluäär. aroleekasvatajate maailmakongress Mehhikos
9 M. Keldo, I. Kallas. Herefordi 17. maailmakonverents Uruguays
11 T. Põlluäär. Saarte Viss 2016
Hobused
14 K. Sepp. Hobuste kombineeritud sõidu- ja veokatsed
Karusloomad
15 P. Piirsalu, M. Mõtte. Karusloomakasvatuse uuringust
Sead
19 B. Bongartz, E. Kalm. Seakasvatuse kümnes ümarlaud „Uued väljakutsed seakasvatuses ja -pidamisel“
Seadusandlus
20 A. Härmson. Aretustoetuse taotluste probleemid
Referaadid (O. Saveli)
21 Uudiseid Hollandist
22 Embrüosiirdamine 2014/2015 Osnabrücki tõuraamatuühistus
23 Vikingnews`i uudised
Kroonika
24 O. Saveli. Valmis dokumentaalfilm „130 aastat kodumaist tõuaretust“
25 O. Saveli. Tõuaretuse organisatsioon, tõuraamatute väljaandmine ja jõudluskontroll läbi aegade Eestis
Kaanefoto
Online
