Tõuloomakasvatus 2015-4

Hea lugeja!

Loomakasvatuse raskest olukorrast oli ülevaade eelmise ajakirjanumbri artiklis, kolm kuud hiljem pole olulisi muutusi.

Oktoobris oli lugeda Postimehe majanduse veebilehelt: „Eesti lihatööstused teenisid 2014. aastal 310,3 mln euro suuruse müügitulu juures 16,8 mln eurot kasumit, mis on aasta varasemaga üle 55% enam, selgub põllumajandusministeeriumis valminud Eesti lihatööstus-sektori 2014. aasta ülevaatest. „Kasumlikkuse suurenemise üks põhjus on Venemaa sanktsioonide tõttu Euroopa Liidu turul tekkinud liha ületootmine, mis on muutnud tooraine odavamaks», ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Samalt autorilt „Maaelu edendajas“ (12. oktoober 2015 nr 8/22, lk 4): „Piimatööstusel väiksem müügitulu, kuid suurem kasum“. „Piimatööstus tootis 2015. aastal kuue kuuga Statistikaameti andmeil 151 mln euro väärtuses piimatooteid, mida oli üle 33 mln euro ehk 17,9% võrra vähem kui 2014. aastal samal ajal. Piimatööstuse kogukasum … oli esimesel poolaastal 11,9 mln eurot. Keerulises turuolukorras kärbiti kogukulusid, samuti vähendas kogukulude suurust tooraine madal hind. Sektori kogukulud vähenesid 21,8%, samas kasvasid aastataguse ajaga võrreldes 13% tööjõukulud.“

Selline on maaeluministeeriumi juhtivtöötaja seisukoht. Muidugi aus avaldus, aga kuhu jäi piima ja liha töötlevate tööstuste solidaarsus tooraine tootjatest loomakasvatajate kahjumitega. Ei määra ju Venemaa loomakasvatussaaduste kokkuostuhindu Eestis, seda teeb töötlev tööstus ise.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb lahendust loomakasvatajate ühistegevuses ja uue ühistulise piimatöötlemiskeskuse ehitamises. Tõnu Post (Kõljala POÜ) väidab, et sellise keskuse osakaal peab olema vähemalt 15% kokkuostuturust, et tagada edu. Rootsis ühistulise Arla Foodsi (12 754 liiget) osa piimaturul on 72%. Eestis on kaks ühistulist (nimes küll tähed AS) piimatööstust, kuid väikese mahu tõttu on mõju Eesti piimahinnale väike.

Oli 1990ndate algus, kui põllumajandusministeeriumis arutati § 32 rakendamist töötleva tööstuse erastamisel, mis andnuks eelise ühistulisele tootmisvormile. Põllumeeste olukord oli drastiline, rahalisi vahendeid nappis, sisendid (energia, masinad jm) kallinesid kümneid kordi aasta jooksul, inflatsioon oli tormiline, kokkuostuhinnad kasvasid ainult veidi. Valitsuse ministrid jäid aga jäigalt seisukohale, et ühistud peavad tööstuste varad riigilt välja ostma. Oli julgeid, vahel ka kogenematuid, kes võtsid vastutuse, aga „rahamehed“ tegid oma tööd ja tulemusena kujuneski praegune olukord. Tore, et nüüd on riik valmis peale maksma. Kas teised omanikud (ärimehed) jäävad passiivselt ootama?

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 A. Tilk, R. Lokk. Eesti loomakasvatus 2015. aasta III kvartalis

Veised
4 K. Kalamees. Eesti maatõu tõuraamatu pullid karjades ja spermavaru Kehtna seemendusjaamas
7 T. Põlluäär. Lihaveiste geneetiline hindamine
9 T. Pikkmets. Lihaveisekasvatusest Eestis

Karusloomad
11 S. Mitt. Karusloomakasvatuse arengulugu Eestis 20. sajandil

Sead
15 A. Põldvere, A. Tänavots, T. Torga. Djuroki tõugu kultide mõju nuumsigade rasvkoe kvaliteedile

Hobused
18 K. Sepp. Tori tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed Toris
19 K. Sepp. Trakeenide jõudluskatsed 2015
21 K. Sepp. Hobuste tõuraamatud PRIAs
22 EHS. Aili Kirst – hobuse- ja lambakasvataja, väsimatu optimist
23 H. Peterson. Balti regiooni hobusekasvatuse analüüs ja populariseerimine

Teadus
24 K. Kalamees, H. Viinalass. DNA test geneetilises ekspertiisis

Kroonika
25 J. Mättik, I. Kallas. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi õppereis Austriasse
28 A. Selge. Aasta põllumees 2015 on Romet Rässa 

Kaanefoto

Talv (T. Põlluäär

PDF

Online

Tõuloomakasvatus 2015/4