Kaanefoto
Hea lugeja!
Järjekordsed riigikogu valimised on lõppenud. Ikka omapärane on Eesti põhiseaduse tõlgendus, kus volitusi saamata, aga presidendi lubaduse alusel valimised võitnud erakond, lootuses, et president oma sõna tagasi ei võta, veab esialgu rahulikke läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks. Kohe 2/3 häälte nimel riigikogus. Kui aga?
Loomakasvatajatele olid valimised väike vahemäng, sest nii enne kui pärast valimisi olid piima ja liha kokkuostuhinnad oluliselt madalamad kui omahinnad. Ettevõtjad on avaldanud arvamust, et suudetakse vastu pidada veel mõned kuud. Kui Perevara teatas lehmakarja kolmekordsest vähendamise otsusest, oli sündmus põllumajanduses igati ületanud meediakünnise. Nii lihtne see ongi!
Paljudel parimatel piimatootjatel ripub õhus ka viimase kvoodiaasta trahvikartus. Sassi läksid lepingud teiste Balti riikidega, rääkimata Venemaast. Mida ikka teha, kui toota osatakse, ollakse investeerinud tuleviku nimel laenude najal, müüa saadakse aga nii madala hinna eest, mis ei kata tootmiskulusid, rääkimata võimalustest laenusid tagasi maksta? Jääb ainukeseks võimaluseks piirata tootmist või see isegi lõpetada. Aga laenud-laenud ja veelgi tähtsam põllumajandusettevõtte töötajate tulevik. Ka Tartu Agro AS teatas meedia kaudu seakasvatuse lõpetamisest. Kui palju on veel neid, kes teevad seda avalikustamiseta. Aga ei ühtki teadet töötleva tööstuse ega toidukaupu müüva ettevõtte kehvast käekäigust, sest piima, liha või nende saaduste müügihinnad kauplustes on vähemärgatavalt, õigemini polegi alanenud. Kõik annab lahendada tootjale madalama ostuhinna maksmisega.
Rahu pole ikka aretustöö maastikul. Ajakirjas (lk 32) on lühiülevaade tegevuslubade taotlemistest, keeldumistest ja vaietest. Oleme avaldanud ka riigiameti seisukoha, et samale tõule paralleeltõuraamatu pidamiseks luba ei anta. Praegu on juba kaks tegevusluba nii lambatõugude kui ka eesti hobuse tõuraamatu pidamiseks. Kui aluseks võtta EL zootehnika nõukogu määruse eelnõud, mille üle arutelu veel käib, saab pädev asutus (meil VTA) keelduda tegevusloa andmisest vaid üksikjuhtumil.
Tõuaretajad on ajaloo keerdtuultes jäänud alati tasakaalukaks ja oma eesmärkidele truuks, isikutevahelised konfliktid on jäetud kõrvale. Tahaks loota, et demokraatia tingimustes ka seda kunagi saavutatakse.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2014. aastal
Veised
6 T. Põlluäär. Prantsuse punasekirjute pullide sperma taas müügil
7 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2015. aastal
10 T. Post. Lüpsiplats versus robot
11 M. Riisenberg. Põllumajandusjuhi omadused
Hobused
12 K. Sepp. Eesti raskeveohobuse kasvatajad tegid kokkuvõtteid
13 A. Nilk. EHSi araabia täisverelise hobuse kasvatajate haruseltsi koosolek
Karusloomad
14 A. Kõre. AS Balti Karusnahk 2014. aastal
Lambad
16 K. Vikat. Eesti Tõulammaste Aretusühing MTÜ
Sead
16 R. Laanemaa. Seakasvatajad pidasid korralise üldkoosoleku Märjal
17 A. Põldvere, R. Soidla, L. Lepasalu, A. Tänavots. Sigade ristamise mõju sealiha sensoorsetele omadustele
Jõudluskontroll
19 K. Ilves. Muudatused Jõudluskontrolli Keskuse omandivormis
20 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2014. aastal
22 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2014. aastal
Õigusaktid
25 K. Reili. Zootehnika õigusaktide muudatustest Euroopa Liidus
26 M. Põlma. Ohustatud tõugu looma pidamise toetusest 2014– 2020
Referaadid
26 O. Saveli. Uuendused Osnabrücki tõuraamatu (OHG) aretusprogrammis
28 Vikingnews. Kas peaks valima genoom- või tütarde järgi hinnatud pulli?
29 J. Dahl. Salmonellade leviku vähendamine sigadel (Taani kogemus)
Kroonika
31 O. Saveli. ETLL pidas aastakoosolekut
33 T. Bulitko. Tunnustati parimaid veisekasvatajaid
34 O. Saveli. Osnabrücki 39. rahvusvahelise mustakirjukarja päeva programm
Kaanefoto
Online
