Kaanefoto
M. Kalamehe foto
Hea lugeja!
Omapärane suvi on sügisesse jõudnud, saagikoristus on enamasti lõppjärgus ja saakki tubli. Kuigi hind jääb madalamaks, on taimekasvatajatele aasta tavapärane, sest teravilja- ja rapsihind vastakuti kompenseerivad sissetulekute mahtu.
Piimatootmine on Eestis olnud tõusuteel, 2013. a jõuti lehmade keskmise piimatoodanguga Euroopa Liidus viiendale kohale (Tule taevas appi!). Aga kogutoodangu kasvuprognoos näitas viimaseks kvoodiaastaks lubatu ületamist, isegi määral, mis toob kaasa trahvisummad. Seda peaksid maksma kõige edukamad.
Aga Ukraina sündmustest tulenev tagasilöök piimasaaduste turul on hoopiski ohtlikum. Toidutootmise ahel pole pikk, kuid poliitiliste kähmluste tulemused langevad jällegi esmatootja, põllumehe õlule. Piimatootjad, aga ka elussigade müüjad leidsid turgu ka EL lähiriikides, millega survestasid kokkuostuhindasid Eestis. Uues olukorras ütlevad needki oma lepingud üles või alandavad märgatavalt hindasid, mis ajapikku võivad alaneda tasemini, kus tuleb tootmise jätkamiseks rakendada seni kogutud reserve. Neid aga napib, sest investeeringutes on suur osa laenudel, mis koos intressidega vajavad tagasimaksmist. Näis, mil määral suudavad Euroopa Liidu liikmesriigid leida ühist meelt ja rakendada abinõusid Venemaa survestamisest tekkinud põllu- ja kalamajanduse toodangu hinnalanguse leevendamiseks. Raske on uskuda seda, aga lootus jääb.
Aga raskused jätkuvad. Metsseakorjustel diagnoositi Aafrika katku viirus, mille leviku piiramine on küllalt umbmäärane. Tänavune tõuloomanäitus toimuski seetõttu tõusigadeta. Vaatamata sellele läks näitus korda, tõuloomade koosseis järjest paraneb ja külastajate arv aina kasvab. Suur tänu edukatele tõuaretajatele!
Samas ei paku rahu aretusühingute sisekliima. Tõe otsimist alustasid lambakasvatajad, hobusekasvatajad on olnud rahutud juba aastaid, loodud uusi ühinguid, ka EHSis aasta jooksul toimunu pole seni end õigustanud. Linnukasvatajaid on kokku kutsutud korduvalt, kuid seaduslikku üldkoosolekut pole suudetud kokku saada. Ilmselt on aeg muudatusteks, kuid need peavad olema tasakaalukad ja aretusühingu liikmetele selged ja arusaadavad. Selleks on vaja rääkida, rääkida ja …, aga olla valmis ka kuulama. Vastasel juhul tekib lõhe liikmete vahele, tekib soov luua jällegi uus ühing jne. Aga liikmete arv, eriti neile kuuluvate tõuloomade arv on nii napp, et järjekindlat tõuaretust enam korraldada ei saa.
Paljudel juhtudel pole esmaseks probleemiks aretusalased küsimused, vaid hoopis ärist lähtuvad probleemid, sageli ka aretusühingus töökohustuste või õiguste ebakohases jaotuses. On millele mõelda, mida arutada ja luua visioon tuleviku tarvis.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2014. a esimesel poolaastal
Veised
4 E. Siiber. Mõningaid daatumeid ja persoone mustakirju karja aretuses Eestis pärast Teist maailmasõda
7 T. Bulitko. On ületatud 19 tonni piir 305 päeva laktatsioonitoodangus
8 T. Põlluäär. Juubeliviss Ülenurmel
10 T. Põlluäär. Saarte Viss 2014
11 T. Bulitko, T. Põlluäär. Jänedal toimus esimene lihaveiste konkurss
Ohustatud tõud
12 M. Jõemaa. Ohustatud tõugude päev Kurgjal pälvis suure publikumenu
14 M. Piirsalu. Eesti vutid Kurgjal
14 K. Siigur. Ohustatud hobusetõud
Hobused
15 K. Sepp. Hobuste jõudluskatsed Toris
Karusloomad
17 L. Taaler. Karuslooma/küülikukasvataja kutse esmasest omandamisest 10 aastat
18 K. Kersten. Tintiljade elusmass ja ööpäevane juurdekasv
Referaadid
19 S. Roy. Eluaja põrsaindeksi arendamine ja kasutamine
Kroonika
20 R. Toi, I. Kallas. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi õppereis Taani
22 T. Bulitko. Augustis avati mitu uut veisefarmi
23 J. Mättik. Euroopa anguse foorum 2014
24 T. Bulitko. Eesti on lehma piimatoodangult EL-i viie edukaima riigi hulgas
25 K. Kalamees. Inbriiding eesti maatõugu veistel
26 T. Bulitko. ETKÜ uue nõukogu esimene koosolek
26 K. Sepp. Parimad noored tori hobused sirguvad Järvamaal ja Ukrainas
28 O. Saveli. Tõuloomad Tartu sügisnäitusel
Kaanefoto
M. Kalamehe foto
Online
Vaadatud korda.