Tõuloomakasvatus 2011-3

Hea lugeja!

Kuiv suvi sai otsa ning küllalt järsku ilm jahenes ja sagenesid sajud. Sünoptikud leiavad kindlasti, et tegemist oli normaalse ilmaga, sest keskmine sademete hulk ja temperatuur vastas sellele. Mis sest, et suvel ei sadanud, sügisel aga tugevasti. Õnneks on ettevõtete tehniline varustatus paranenud, mis tagab koristuse ka mõne kuiva päeva jooksul.
Loomakasvatusele on poolaasta olnud suhteliselt stabiilne. Isegi piimalehmade arvu kahanemine on peatunud, kuid mõnevõrra on vähenenud lindude arv. Eks piimalehmade praakimist on vähendanud suhteliselt soodne piimaHhind, sest 32 eurosenti (üle 5 kr) on piimatootjad saanud vaid ühel korral mõne kuu jooksul. On jõutud Euroopa Liidu keskmise hinnatasemini, ehk siis esimest korda tagab avatud turg ka Eesti piimatootjale normilähedase hinna. Sellega suudetakse vähendada võlakoormat ja teha sihipäraseid investeeringuid. Nüüdisaegse tipptehnoloogiaga uute piimafarmide käikulaskmist tuleb sageli ette. Lehmade keskmine piimatoodang jätkab tõusuteed, kuid tempo on aeglustunud, 8000 kg piir jääb sellel aastal saavutamata. Kas see peabki olema kindel eesmärk, on iseasi.
Lihasektoris oli 2010. a languse tendents, mis veiseliha osas süveneb 2011. aastal veelgi. Nuumveiste või pullvasikate müük Türki, Venemaale või läbi Hollandi teistesse EL riikidesse vaesustab kindlasti Eesti turu veiseliha kvaliteeti. Väheneb väärtusliku noorveiseliha, aga suureneb praagitud lehmade liha osa. Samas suureneb liha import. Kaubandus elavneb veelgi. Lihatööstused on hinnasurve all, et tagada piisav toore Eestist. Kui sealihahind on EL keskmisega võrreldav, jääb veiselihahind veel 30% võrra alla. Lihatõugu veiste arvu jätkuv kasv peaks parandama liha kvaliteeti, mis omakorda peaks tagama parema hinna. Aga madalam kokkuostuhind pigem suurendab väljamüüki.
TTõuloomade ülevaatused, konkursid ja näitused on sellel aastal ühel pool, 20. finaalüritus “Tõuloom 2011” samuti. Ajakirjas on selle kohta mitu artiklit. Huviliste arv tasapisi kasvab, kuigi tõusiseste konkursside vaatajaskond peaks suurem olema. Konkurssidel hindavad loomi oma ala asjatundjad, kes põhjendavad võrdlevalt hindamise tulemusi. Eesti veisetõuge ja trakeeni tõugu hindavad väliskohtunikud, kes toovad rahvusvahelise võrdlusfooni Eestisse. Kui eesti punase tõu vissiks on varemgi valitud punasekirju holsteiniverelisusega lehmi, siis tänavu tegi Hollandi kohtunik ajalugu, kui tunnustas mustakirju holsteini vissiks punasekirju Lindi. Eesti punases tõus ei tohi holsteini verelisus ületada 75%, ka Lindil on sellelähedane (üle 85%). Kas pole pandud alus punasekirju (holsteini) tõu kujunemisele Eestis?

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus esimesel poolaastal

Veised
4 T. Põlluäär. Juunikuised vissiüritused
7 T. Põlluäär. Seminar VikingGeneticsis
8 T. Bulitko. Holsteinidest parim punasekirju Lindi

Lambad
9 K. Vikat. Kuueteistkümnes lamba- ja kitsepäev Kurgjal

Linnud
12 H. Tikk, A. Lember, V. Tikk, M. Piirsalu. Kokkuvõte eesti vutitõu peamistest munajõudluse näitajatest aastatel 1987–2010

Jõudluskontroll
13 K. Ilves. Loomade elektroonilisest märgistamisest

Referaadid
15 Uudiseid Hollandi veisekasvatusest
15 E. Narusk. Luigel hinnati ja imetleti loomade ilu

Reisikirjad
17 A. Kirst. Lambakasvatajate õppereis Hollandisse ja Belgiasse
20 K. Ilves. Allflex – üks maailma suuremaid kõrvamärkide tootjaid
21 T. Bulitko. Euroopa holsteini aretajad kohtusid Rootsis

Intervjuu
23 M. Mölder, O. Saveli. Lehmade ettevalmistamine konkurssideks

Kroonika
24 O. Saveli. Kakskümmend vabariiklikku tõuloomade näitust
28 M. Jõemaa, K. Kalamees, K. Sepp. Eesti maakarja ja eesti hobuse päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal
29 K. Sepp. Parimad noorhobused selgunud
31 K. Kalamees. Sugulusaretus maakarja populatsioonis jõudluskontrolli andmetel
 

Kaanefoto


A. Tänavotsa foto

PDF

Online