Kaanefoto
O. Saveli foto
Hea lugeja!
Tunamulluse talve kohta sai kirjutatud, et jäi lihtsalt vahele. Praeguse talve lumepaksust püüame eakamate inimestena võrrelda aastatega, mis jäävad sõjaaegu. Pikaajaline härmatis puudel ja põõsastel, puhas sädelev lumi – oli, mida nautida, kuigi päikest oli vähe. Lumesadu, tuisk ja lumekühvel jäävad liiklejate meenutustesse aastakümneteks. Kliimasoojenemise teoreetikud said külmalt talvelt tugeva löögi, kuid vaidlused jätkuvad.
Et kilpla pole Eestimaalt kuhugi kadunud, tõendasid maksu- ja tolliameti diislikütuse värvi kontrollijad lund lükanud põllumehe traktoris. Lausa kuritegu, kui maanteelt lumelükkamiseks diislikütust ei vaheta.
Majanduslangus, suur töötus ja ületamatud võlad pankade ees tulid kaasa käesolevasse aastasse. Need on tagajärjed, millega poliitikud jõudu katsuvad. Aga tagajärgedel on alati olnud põhjused, sealjuures ka ajendid, millega mängitakse poliitikapõllul. Lisaks näilisuse ja tegelikkuse suhe. Lubadus jõuda lähiajal maailma rikkamate hulka oli nii ilus, eriti kui äkki põllumajandustootjale tõusid müügihinnad lausa uskumatusse kõrgusse. Kahjuks oli see vaid näilisus, mis kestis mõned kuud, sellejärgne kukkumine oli üle pooleteisekordne. Tegelikult võeti pankade õhutusel suured laenud, mis investeeriti või kulutati muudeks vajadusteks. Näilisuse kokkukukkumisel asusid pangad õiguste toel (õiglusest oli see kaugel) kiiresti laenatut tagasi nõudma.
Tootmisele suutsid peale maksta vaid suuremad ettevõtted, väiksemad lõpetasid kaubatootmise. Aastaga vähenes piimalehmade arv 4600 võrra. Nelja aasta jooksul lõpetas jõudluskontrolli 1012 piimatootjat. Kontrollimatu on majandamine lambakasvatuses, lammaste ja kitsede arv suurenes 9%, liha kogutoodang aga väheneb samavõrra. Kahju, et riiklikud institutsioonid on enda lahti sidunud tootmis-, töötlemis- ja kaubandussfäärist, neid asendavad vahendajad, kellele luuakse soodsamaid tingimusi tegutsemiseks. Eestimaisus pole neile privileeg, vaid äri ja teenistus.
Laienemas on tõuloomade väljamüük (EL riikidesse) ja eksport (kolmandatesse riikidesse). Kui põhikarja jõuab vaid 2/3 sündinud lehmvasikatest ja tõumüügiga tegeleb alla 10% tõukarjadest, on reserve piisavalt. Eks pikemaajalised lepingud annaksid tõuaretajatele kindlustunde oma karja tarbest ülemäära lehmikute üleskasvatamiseks. Soodne hind kompenseeriks põhitootmisest puudujääva sissetuleku.
On tõuraamatu pidamise 125. aasta, millega oleme samas reas USAga, ja seda tuleb märkida väärikalt. Suur tänu põllumajandusministrile, kes tunnustas staažikat veiste tõuraamatu pidajat Ell Talvist (ETKÜ) ja vutiaretajat Ülo Pullisaart hõbedase teenetemärgiga.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2009. aastal
Veised
5 T. Põlluäär. Eesti punase tõu aretuspullid 2010. a esimeses hindamises
6 K. Kalamees. Eesti maatõu tõufarmid 2010. aastal
9 T. Bulitko. Eesti holsteini tõu parimad pullid 2010. aastal
12 T. Bulitko. Tõumullikate müük oli rekordiline
13 T. Bulitko. Tunnustati parimaid veisekasvatajaid
Sead
15 P. Kütt, M. Kruus. Uudised sigade seemendusjaamast
Hobused
16 K. Sepp. Hobusekasvatus 2009. aastal
Linnud
17 R. Soidla, L. Lepasalu, K. Veri, M. Piiralu. Linnuliha töötlemise standardid Euroopa Liidus
Jõudluskontroll
21 K. Kersten. Sigade jõudluskontroll 2009. aastal
23 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2009. aastal
Teadus
25 L. Landing, H. Viinalass, P. Padrik. Herefordi tõugu noorpullide sperma kvaliteedi dünaamika
Referaadid
27 J.-H. Puckhabe. Innaavastamise süsteem praktikas
Reisikirjad
28 O. Kärt. piimakarjakasvatajate õppereisist Jaapanisse
Kroonika
31 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
Kaanefoto
O. Saveli foto
Online