Hea lugeja!
Käes on jälle sügis ja oodatakse aastalõpu olukorda.
Tõuaretajad on teinud oma tööd sihikindlalt, kuid raskel ajal. Nimetatud on seda mitmeti, aga põhiterminina on läbi löönud „masu“. On kalendreid, kus arvatakse sündmuste korduvus on iga kaheteistkümne aasta tagant, aga Eestis toimib kuidagi lühem tsükkel – kümme aastat. Alles saadi lakutud haavad mis löödi idaturu ärakukkumise tõttu või muude tegurite poolt, kui haaras loomakasvatustootjaid uus löök. Ahvatlev masueelne periood lõi illusiooni jätkuvaks hinnatõusuks, mille tõttu oldi valmis tuleviku nimel investeerima, aga ikkagi laenude abil. Kahjuks ongi raskeim koorem laenuvõtjatel, mõnevõrra kergemini rabelevad ehk välja sellest vabad. Aga ikkagi, kuidas toimib meid säästma pidav vabaturg? Oleme jälle ühendatud anumate põhimõttel kõigiga koos.Olev Saveli
Sisukord
Veised
4 T. Põlluäär. Suvised vissikonkursid
7 T. Põlluäär. Eesti punase tõu aretuspullide hinnangud
8 K. Kalamees. 20 aastat taasasutatud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi
12 T. Bulitko. 28. Euroopa Holsteini ja Punasekirju Holsteini Konföderatsiooni (EHRC) konverents Türgis
13 T. Bulitko. Eesti holsteini 20. vissikonkurss
15 A. Meier. Uued hinnatud holsteini tõugu pullid
Hobused
16 K. Sepp. Eesti raskeveohobuste 15. kokkutulek Läänemaal
17 K. Sepp. Hobuste elektroonilised tõuraamatud avatud
17 K. Sepp. Hobusekasvatajad Ölandil
Sead
18 A. Põldvere, L. Lepasalu, R. Soidla, K. Kerner. Erinevate uimastamismeetodite mõju sealiha kvaliteedile
Linnud
21 H. Tikk. Silmitsi hobilinnukasvatusega Jaaniraotul
Taastootmine
23 P. Padrik, T. Bulitko. Noorpulli sigimisvõime
Referaadid
24 K. Keller, B. Fürst-Waltl, R. Baumung, Z. Fekete, F. Szabo. Karjatamisperioodi pikkuse mõju majanduslikule lihaveisekasvatusele
Kroonika
26 T. Põlluäär. Eesti punase veisetõu aretuse monograafia
27 N. Haasmaa. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistul uus nõukogu
27 O. Saveli. Tõuloom 2009 Ülenurmel
Kaanefoto
A. Juusi foto