Kaanefoto
A. Juusi foto
Hea lugeja!
Ongi läbi õitseaeg, vaid taliraps kaunistab looduspilti. Meenub 25 aasta tagune reis Saksamaale maikuu keskel, kui põllumajandusminister kirus lennukipardal, et ka neil põldsinepi tõrje tegemata. Tollal oli seal 1/3 põllumaast talirapsi all. Ka meil saab taliraps kui 1,5–2-kordselt suurema saagikusega kultuur pinda juurde. Pehme talv soodustas, aga putukateadlased hoiatasid kahjurite tulva eest. Kõikide luuviljaliste puude nii intensiivne õitsemine oli ammu, aga saagirikkust võisid kärpida regionaalsed öökülmad. Kannatasid kindlasti Eesti külmapoolused – Kuusiku ja Jõgeva piirkond. Väike maa, aga suured erisused.
Eesti majandus jahtub ja selle kaudu ka põllumajandus. Väetiste ja kütuste järsk hinnatõus ning inflatsioon söövad põllumajandusettevõtja ajutisest kokkuostuhindade tõusust saadud lisatulu. Käive suureneb, puhastulu mitte. Euroopa Liidu toetused päästavad tootjaid esialgu, aga mõne aasta pärast need vähenevad või muutuvad enam keskkonna-, vähem tootjakeskseks. Seda avaramaks muutub väike Eesti turg teistele riikidele, tegelikult kohalikele vahendajatele. Kurb oleks, kui jõuame selleni, et ka piimasaadustega ei suudeta enam oma elanikkonda varustada. Selle kujukaks näiteks on munade tootmine, kus haiguste tõttu on munatoodang kahanenud 35% võrra, selle turuosa on läinud teiste riikide kätte. Seda tagasi võita madalama hinna või kodumaisuse nimel on peaaegu lootusetu. Ka teiste loomakasvatusharude saatus võib olla ohustatud juhuslikest ja lühiajalistest teguritest.
Valitsus katsub eelarve puudujääke kompenseerida kokkuhoiuga või katta uute maksude kehtestamisega, olgu või kõhutuulele, olenemata sellest, kust otsast ta välja tuleb. Aga tulumaksu tuleb vähendada, sest see tagab rikkurite toel valitsusse jäämise. Põllumajandusministeerium püüab päästa oma eelarvet, müües rendile antud maid. Vahelgi kumab läbi juhtide omavaheliste suhete klaarimine. Näiteks hästi funktsioneerinud ühistegelise ühenduse – põllumajandus-kaubanduskoja degradeerimine finantside ümberjagamise teel. Tõelise sõbra tunned ära raskes olukorras.
Ees on üritusterikas suvi, toimub palju konkursse, ülevaatusi ja suvepäevi, ka välisreise. Nendest saab mõtteainet, teadmisi ja kogemusi. Kõikidele tõuaretajatele paneksin südamele, et võtke nendest osa, eriti kohalikest konkurssidest. Jõudlusnäitajad on paranenud, ka tõuloomade müük suurenenud. Tulevikuks on vaja teada, milline peab korralik müügiloom välja nägema. Väliskohtunikud näitavad, milline on rahvusvaheline standard.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2008. a I kvartalis
Veised
4 T. Põlluäär. Eesti punase tõu keskmise vanuse ja kasutusea analüüs
7 K. Kalamees. Eesti maakarjakasvatajate aastakoosolek
11 A. Suurmaa. Juubeliaasta lihaveisekasvatuses
13 T. Bulitko. Populaarsemad holsteini pullid
Sead
15 A. Põldvere. Sealiha kvaliteedi hindamisest aretusprogrammis „Marmorliha“
18 A. Põldvere. Puhtatõuliste ja ristandsigade rümpade kvaliteedinäitajate hindamine
21 S. Dritz. Seakasvatuse tulukuse parandamise kolm nippi
Lambad
22 K. Vikat. Eesti Lambakasvatajate Seltsi 2007. a lammaste jõudluskontrolli tulemused
Hobused
26 A. Kallaste. Tori tõu aretusest
Jõudluskontroll
28 K. Ilves, A. Pentjärv. Kaasaegsed lahendused loomapidajale
30 M. Uba. Lüpsikarja geneetilise võimekuse areng Eestis
Veterinaaria
31 R. Lindjärv, T. Saar, D. Põdersoo, E. Klaassen. Lammaste nakkav keratokonjunktiviit
Kaanefoto
A. Juusi foto