Kaanefoto
A. Juusi foto
Hea lugeja!
Ajakiri alustab oma 11. aastakäiku lootuses, et materjali laekub küllaga ja autorite ring laieneb. Esimene number on suuresti söötmisteemaline, alustas taas veterinaaria veerg, kus Euroopas ohtlikult levivast sinikeelest ja VTA kontrollitegevusest artiklid. Jõudluskontrolli andmed laekusid viimasel hetkel. Loodame kõige paremat – toimetus ja abilised on kõigeks valmis.
Pooleteiseaastane põllumajandusloomade aretuse seaduse paranduste eelnõu sai Eesti Vabariigi presidendilt allkirja 12. detsembril 2007. Juba kolm kuud on probleemiks, kuidas seaduseparandusi tõlgendada. Toimusid esimesed kohtumised ja selgus, et seisukohad lähevad lahku mitte ainult riigiesindajate ja tõuaretajate vahel, aga ka sama loomaliigi või isegi sama tõu aretajate vahel. Jätkuvalt hobusekasvatuses, eriti tori tõu ümber. Igaüks mõtleb ilmselt seaduse teksti taga ka seda, mis kirjas polegi.
Probleemi pakub ikkagi arusaam(atus), et Eesti väiksuse tõttu on kõik eesti hobusetõud väikearvulised ja seega ohustatud. Järelikult kogu eestipärase hobusekasvatuse arenguks on lubatud vahendid ja meetodid, mis tagaks mingi varasema aretusperioodi hobusetüübi säilimise. Sellise hobusega ei saa arendada rahvuslikku hobusekasvatust Eestis, ta kuulub konserveerimisele (säilitamise eesmärgil) kui muuseumi varandus. Samal ajal loome konkurentsitu „vabaturu” ärimeestele võõrtõugu hobuste sisseveoks, mille järel need ühe käetõmbega (aretustööta) ristandprogrammi järgi eesti sporthobuseks loetakse. Ilmselt peavad trakeenid hakkama esindama klassikalist hobusearetust Eestis.
Jõudluskontrolli andmed kinnitavad piimakarjakasvatuse edukust, millele on aluse pannud aastakümnete tõuaretus. Selle võimaluste realiseerimine on toimunud uue sajandi jooksul, kui farmerid hakkasid uskuma pidamisviisi ja söötmistüübi muutmise vajadusse. Uue lisatonni saamiseks kulub 3–4 aastat.
Talve vahelejäämine loob taimekasvatuses kindlasti uue olukorra. Küll tahaks, et aastakümnete järel mullune kolmetonnine teraviljasaak muutuks traditsiooniks. Hindade järsk tõus 2007. a tõstis oma jõusöödatoodangu tähtsuse jälle uuele tasemele, arusaadavalt seakasvatusfarmides. Tahaks loota, et energiasisendite lubatud hinnatõusu tempo ei muudaks loomakasvatuse meie regioonis hoopis mõttetuks.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2007. aastal
Veised
4 K. Kalamees. Eesti maakarja lipust
Sead
5 A. Suurmaa. Sea- ja lambakasvatajad pidasid ühise aastalõpupeo
Hobused
6 A. Kallaste. Tori tõug – oli ja on
8 K. Sepp. Eesti raskeveohobuse kasvatus tõusuteel
9 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi sugutäkkude paiknemine 2008
9 O. Saveli. Hobusekasvatuse seminar Uelzenis (Saksamaa)
Kitsed
10 S. Tölp, P. Piirsalu. Uued söötmisnormid piimakitsedele
Söötmine
14 O. Kärt, V. Sikk. Bioetanooli valmistamise kõrvalsaadused piimalehmade söödana
17 H. Kaldmäe, A. Selge, I. Keres. Silo fermentatsioonist ja lisandite kasutamisest
Veterinaaria
20 A. Viltrop. Sinikeel ehk lammaste katarraalne palavik
22 M. Help, M. Tuimann. Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis 2007. aastal aretustegevust
Jõudluskontroll
26 A. Pentjärv, K. Kersten. Jõudluskontrolli tulemustest 2007. aastal
Kroonika
29 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
31 U. Loit. Heifer International Eestis
32 A. Suurmaa. Alltechi Euroopa loengutuur
Kaanefoto
A. Juusi foto
Online
