Kaanefoto
K. Sepa foto
Hea lugeja!
Eelmise ajakirjanumbri eessõnas sai soovitud kainet mõistust ja asjalikku ettevaatust linnugripi suhtes. Õnneks nii ta läks. Kodulinnud võivad tunda end koduselt, kuigi söömas tuleb käia varju all. Tallinna lennuväljal jõuti veel viimasel hetkel lavastada "linnugripihaigete" ja sellesse "surnute" käitlemine, isegi matusebüroo kutsuti kohale. Tule mõistus appi! Aga sellised rikkad me ju oleme, kasvõi mängude jaoks.
Pikk kuivaperiood ja jätkuvalt jahedad ilmad on piiranud rohukasvu, mis venitas karjatamisperioodi ja silovarumise algust. Äkki jätkubki nii. Esimest niidet oli võimalik Saksamaal näha, aga mais oli tärganud, kuid murelikult kollane. Ka neil on sarnane ilm. Viimane on olnud alatine põllumehe saatja tema rõõmudes, aga ka muret põhjustades. Tahaks siin optimist olla, et ilm ei saaks takistuseks uue piimatoo- dangutaseme saavutamisel, sest 1. kvartal andis juba esimesed 112 kg 500-st kätte.
Selle suve tähtsamaid sündmusi on Tori Hobusekasvanduse 150. aastapäev, mida tähistatakse mitmete aretuslike ja meeleolukate üritustega 15.-18. juunini. Hobune on sajandeid sümboolne koduloom Eestis, aga samuti üks arvestatavamaid aretuse objekte. Mäletan 100. aastapäeva, kui kohal olid veel elusolevad postjee-bretooni täkud, nende pojad, kes olid tol ajal väga populaarsed. Samuti ka Hetmani liinide jätkajad. Viimased esindasid kergemat tüüpi. 50 aastat hiljem on ka universaaltüüp neist kergem, aga kerge tüüp sporthobuseks aretatud.
Kahjuks ei anna tori tõu aretus rahu konkurentidele, kes oskuslikult ja omakasupüüdlikult kasutavad riigi esindajaid, takistamaks EHS-i liikmete aretusprogrammi sihipärast rakendamist tõu aretamisel ja säilitamisel. On jõutud terminite tõuraamat, aretusregister ja register ning tähtaegadega manipuleerimiseni, et võimalikult vähendada aretus- või keskkonnatoetusi. Löögi alla sattus ka esmakordselt välisorganisatsioonide poolt Eestis tunnustanud trakeeni tõug. Veel kestavad vaidlused ja pidev käskkirjade punktide kehtetuks või kehtivaks tunnistamine.
Riigi esindajatel ja konkurentidel oleks aeg mõista, mida tähendab ühe hobusetõu loomine ja kaasaegseks kujundamine. Need takistavad abinõud ei vii tori tõugu tagasi 50 aasta taguse tüübi ja põlvnemise juurde, sest tõuaretus on töö tuleviku nimel. Õnne ja edu kõigile, kes soovivad tõule ja kasvandusele head!
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2006. a I kvartalis
Veised
4 M. Uba. Miks on lehmade keskmine SPAV < 100 hea?
6 K. Kalamees. Eesti maakarja veis pole ainult lemmikloom
11 S. Möcklinghoff-Wicke. Vasikakasvatuse sagedasemad vead
Sead
12 R. Kaselo. Baas- ja puhatusaretusfarmiks valiku kriteeriumid
Lambad
13 K. Vikat. Lammaste jõudluskontrolli tulemustest 2005. a
Mesilased
16 P. Pihlik. Karpaadi mesilane - kas sobivaim mesilasrass Eestis?
Hobused
18 H. Haring. Saksa hobusekasvatuse areng, olukord ja perspektiivid
19 E. Kalm. Saksamaa hobusekasvatuse organisatsioon
20 E. Kalm. Schwarzwaldi raudja kui ohustatud tõu säilitamine
21 E. Kalm. Kaalutlused kloonide kasutamiseks sporthobuste aretusprogrammides
22 K. Sepp. Tori Hobusekasvanduse 150. aastapäev
Kroonika
24 A. Suurmaa. Mis firma on Alltech ja millega see tegeleb
26 A. Bender. Ilmus uus rohumaaviljeluse raamat
26 O. Saveli. Balti riikide 12. tõuaretuse ja geneetika konverents
28 O. Saveli, T. Bulitko. Euroopa holsteinide meistrivõistlused Oldenburgis
30 O. Saveli. Osnabrücki tõuraamatuühistu (OHG) külastus
Kaanefoto
K. Sepa foto