Kaanefoto
A. Juusi foto
Hea lugeja!
Meedias hinnatakse Eesti edukust Euroopa Liidu esimesel aastal. Otsustused on üldiselt optimistlikud ja tunnustavad. Põllumajandus ja maaelu sai toetusi lisaks. Bürokraatia maht on kahtlematult ületanud eelmisele liidule esitatu. Projekti kirjutamine on muutunud tegevuseks omaette mitte ainult teaduses. Aga seegi on õpitav ja muutumas majandamise põhiosaks. PRIA tunnistati parimaks institutsiooniks.
Tõuaretuseski on võimalused laienenud ja tuntus süvenenud. Veterinaarreeglistik lõdvenes, sest kadunud on mõisted eksport-import EL piires. Isegi taudiohtlikust (näiteks hullulehmatõvega) riigist pole loomade liikumine takistatud. Karantiinimine ununemas. Teiste EL riikide kodanikud, kes Eestis maid ja farme omandanud, kuid ka Eesti farmerid ostsid sisse sadadesse ulatuvaid tõuveiste partiisid. Ka PRIA toetas rahaliselt tõumaterjali sisseostu lühikese ajavahemiku jooksul. Eestis on pikaajaline impordikogemus, kus sisseostetud lehmikutest teatav osa aborteeruvad või ei tiinestu pärast poegimist. Sama aretusväärtusega lehmikuid Eestis lihtsalt ei jätku. Kasvama jäetakse vaid karja uuendamise jagu. Seni puudus püsiv turg ja keegi ei andnud garantiid lehmikute tõumüügiks. Madala veiselihahinna tõttu aga saab farmer kahjumit liigse lehmiku lihaks realiseerimisel.
Aretusühingud, eriti ohustatud tõuge aretavad, on kulutanud palju aega aretusreeglistiku kohandamisele EL direktiividega. Sellega kaasnes ametnikepoolne jäikus, mida mõneti kasutati võimu surveavaldusena. Lõpuks suudeti ametnikke veenda ka siin rakendama nn üleminekuperioodi. Mitte kunagi ei saa mingi kuupäev, kas või riigi EL astumisel, muuta ühegi looma genotüüpi ega tema järglaste tõulisust. Ametnike kohus ongi olla tark ja ette näha kaasnevad vastuolud, mis tuleb eelnevalt lahendada loomaomanike kasuks. Kahjuks just seda nappis. Samas püütakse peale suruda Euroopas kriisiolukorras (mõnekümne emasloomaga) tõugude ideoloogiat. Eestis võib analoogselt suhtuda eesti raskeveohobusesse, teiste tõugude edasiaretamise teisejärguliseks lugemine või selle keelamine on vastuolus Eesti põhiseadusega, põllumajanduslike tõugude kasvatamise eesmärkidega ning on loomaomaniku tahte allasurumine ja teadlikult majandusliku kahju tegemine ametnike poolt.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2005. aasta I kvartalis
Veised
3 T. Bulitko. Euroopa holsteinide konverent
5 T. Põlluäär. Kuidas minna edasi eesti punase karjaga?
6 K. Kalamees. Eesti maakarjast
9 A. Põlluste. Eesti karjakasvatajad Austrias
Sead
10 V. Vare, O. Saveli. Emiste viljakus tootmisfarmis
Hobused
12 EHS. Sugutäkkude paigutus Eestis
Karusloomad
17 L. Taaler. Tšintšiljade kevadnäitus
Mahetootmine
19 D. Younie. Loomade tervisekaitse ja toidu ohutuse tugevdamine maheloomakasvatuslikes tootmissüsteemides
Referaadid
22 S. Rensing, F. Reinhardt. Usutavus on suhteline
Kroonika
23 Uued teadusdoktorid
26 O. Saveli. EPMÜ doktoridissertatsioonide kaitsmise nõukogud lõpetasid töö
28 In memoriam. Rene-Valentin Treier
Kaanefoto
A. Juusi foto