Tõuloomakasvatus 2001-1

Hea lugeja!

Algaski uus aasta, sajand ja aastatuhat. Eks lootused on suuremad ja ootused säravamad. Ja paljudel need täituvad ja eluolu paraneb. Vähemalt võimu lähedal olijatel. Mõnekümnetuhandest kuupalka ei peetagi suureks, sest näe Lätis või rääkimata Euroopa Liidust, makstakse rohkemgi. Kuidas nii eesrindlikus ja teistele teednäitavas riigis võib tähtsal mehel madalam töötasu olla. Tiiger on edukalt hüpanud, ainult tüütud soomlased, neil veel täna meist rohkem Internetiühendusi, aga ülehomme juba...
Populism, nahaalsus, ülbus, vastutustundetus, poliitika ja mis veel on omavahel nii segunenud, et ei oska enam piiri tõmmata nende vahele. Võib-olla polegi seda vaja. Nagu ei vajata reisironge, mis segaksid kaubarongide liiklust. Seetõttu on raudteed hinnas. Kohut käivad või mõistavad nii müüjad kui ka ostatahtjad.
Loomakasvatajad võivad rõõmu tunda piimalehma ja munakana produktiivsusest, sest ootamatult edukas IV kvartal tõstis piimatoodangu 1998. aasta tulemusest üle. 4658 kg lehma kohta kõigilt lehmadelt ja 4960 kg jõudluskontrolli lehmadelt on kõigi aegade parim tulemus. Need arvud annavad kinnitust veelgi võimalikust 5500 kg-st piimast lehma kohta, kui poleks olnud järsku langust 1991...1993. Munakanade 300 muna aastas on juba tavatulemus.
Kuid tõsine langus tabas lihatootmist - aastaga 10 000 tonni. Sarnaselt jätkudes kaob lihatootmine viie aasta pärast üldse. Poola on asunud Eestit päästma. Euroopas on väga tõsine olukord suu- ja sõrataudiga. Aga kui... Mida tihedamalt sulgub riigipiir, seda kiiremini tabab Eestimaad lihahindade äge tõus. Õnneks BSE-haiguse ülevõimendamine õpetab inimesi vihkama veiseliha, seega toime tulema selletagi. Aga äkki lähevad seadki hulluks. See oleks hoopis halb lugu, aga nii hulluks küll minna ei saa. Euroopa Liitu pääsedes osutub Eesti elanike lihaga isevarustamisel kindlalt viimaseks, sest vaevalt 50% on võrreldav vaid Kreeka 62%. Vaid 10 aastat tagasi küündis isevarustamine 200%ni.
Tõuaretusühingud on asunud arutama, milles on vaja ühistegevust, milliseid funktsioone peaks täitma Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, kuidas suhelda riigiasutustega. Alati peab haldusküsimustes kinni pidama järjekorrast, kus esmalt määratakse funktsioonid, seejärel struktuurid ja lõpuks leitakse isikud. Pahatihti ongi reformid venima hakanud vastupidise järjestuse tõttu. Edu sõltub meist kõigist ja arukusest eelkõige.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu, R. Pärtel. Eesti loomakasvatus 20. sajandi viimasel kümnendil

Veised
  6 E. Siiber. Tõuaretusorganisatsioonid Euroopa Liidus
  9 H. Viinalass, S. Värv. N-EURO-CAD projekt
10 E. Siiber. Iisrael loovutas esikoha
11 A. Suurmaa. Lihaveisekasvatusest

Söötmine
13 H.Kaldmäe, E. Rihma, M.Vadi. Kemira konservantidega valmistatud silo 2000. aastal

Taastootmine
15 M. Jalakas, Ü. Jaakma. Veiste seemendus ja sigimine - quo vadis
18 P. Padrik. Pullisperma kvaliteedist

Jõudluskontroll
19 L. Jõras. Piimakarja jõudluskontrolli programm VISSU
20 A. Pentjärv. Piimaveiste 2000. aasta jõudluskontrolli tulemustest

Referaadid
22 M. Rätsep. Põrsaste ümberpaigutamise strateegia

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidus
23 O. Saveli. ETLLi aastakoosolek
26 O. Saveli. Aretusühistu "Eesti Punane Kari"

Tutvustus
26 S. Silm. Toivo Kens: Väide, et eesti punane kari ei kõlba kuhugi, on vale
28 Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu ürituste kava 2001. aastal

Kaanefoto


A. Juusi foto

PDF