Kaanefoto
A. Juusi foto
Hea lugeja!
Sügisesest suvest on suvine sügis saanud. Nii on vist kõige õigem võrrelda suvekuid septembriga. Ei mäletagi, et augusti lõpupäevadel või septembri alguspäevadel Eestis heina tehakse. Nii see tänavu juhtus. Ainult siloga suurt toodangut ei saa. Iseäralikke aastaid jätkub veelgi. Eesti põllumees peab veel harjutama, et ilmastiku kõrvalekalletele vaatamata konkurentsis püsida.
Raskelt püsib. Seda kinnitavad käesoleva aasta esimese poole tulemused. Mitte ühtki positiivset näitajat loomade arvus ega kogutoodangus. Vaid munatoodang kana kohta kasvab ja piimatoodang lehma kohta katab eelmise aasta tagasiminekut. Loed ajalehte, kuulad raadiot või vaatad-kuulad telerit - Eestis läheb elu ainult paremaks. Tarbijaindeks langeb, maksukoormus väheneb, tasakaalus eelarve tuleb, sest 29 miljardi juures on segane lugu vaid 100 miljoni krooniga. Kui leiaks nüüd need kadunud 10 miljonit dollarit, oleks rahandusministrilgi kergem lahendusi leida. Mujal maailmas on aga pahasti, sest kütusehind neil aina tõuseb. Ainult sellegi pärast suletakse juurdepääse tanklatele, piiridele - streigitakse. Eestis on hindade tõusuga harjutud. Aga tarbijaindeks langeb ikka?
Eestis on siiski üks asi halvasti - liiga palju valdu. Aga lahendus on lihtne - nimetame maakonnad valdadeks. Raha tuleb rohkem maale. Alles see oli, kui ägedad Otepää mürsikpoliitikud rajoonikeskused külla viisid ja suuremad asulad linnadeks nimetasid. Uus projekt näeb ette aga ainult viit iseseisvat linna. Mis saab ülejäänutest? Peaasi, et Tallinn päästeti valla seisusest.
Poliitikud lõikavad ikka profiiti vaatamata sellele, kas tegemist on korduvate 180-kraadiste pööretega või lihtsalt küündimatusega. Kuidas need ette- või tagasivõtmised maaelu ja sealhulgas põllumajandust edendavad, on vähetähtis. Ausat ülestunnistust pole juhtunud kuulma-lugema ega nägema. Valitsused vahetuvad tihti ja riigimäärajat pole, kuidas tuvastada süüdivust.
Ei maksa süüdi mõista, sest Eestis niigi liiga palju kinni(ülal)peetavaid 100 000 elaniku kohta ja kui neilegi armu antaks, läheks maksumaksjatelgi kergemaks. Aga kuidas maksta rohkem makse, kui toodangu kogumaht ei kasva. Lahendus on alternatiivtegevuses. Tore oli vaadata fotot ajalehes, kus endine tulihingeline eesti punase veise pidaja Meelis Mõttus reklaamib peaministrile oma Metsavenna talu. Mõlemale hoopis mõistetavam teema, pakutavast metsakohinast rääkimata. Nii sammub Eesti Euroopa Liitu.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2000. aasta esimesel poolaastal
Veised
3 T. Bulitko, A. Meier. 100 piimatonni lüpsnud lehmade arv kasvab
5 A. Meier. Holsteini VISS 2000 Luigel
5 K. Kalamees. Eesti maakarja suvepäev Lanksaare talus
6 H. Viinalass, K. Ilves. Puuduvate ja valede põlvnemisandmetega veised
Sead
8 M. Rätsep. Ristandaretusprogrammi "Marmorliha" põhimõtted, edusammud ja probleemid
Referaadid
9 Eesmärgiks hea tervislik seisund
10 Rühmade liikumine süsteemis kõik sisse - kõik välja
15 Kultide pidamistingimustest
16 Liigesepõletikud
Linnud
16 M. Piirsalu. Linnuliha tootmise arengutendentsidest Eestis
17 M. Piirsalu. Linnukasvatajad õppereisil Norras
Söötmine
18 H.Kaldmäe, M.Vadi. Liblikõielistest heintaimedest silo
Taastootmine
20 L. Majas, Ü. Jaakma. Embrüotehnoloogia kasutamine piimakarjakasvatuses
Jõudluskontroll
23 K. Reili. Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee 32. konverents Sloveenias
Konkursid
23 VISS 2000 Ülenurmel
24 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi korraldatud jõudluskatsete tulemused 2000. a. suvel
Kaanefoto
A. Juusi foto