Tõuloomakasvatus 2000-1

Käes on aasta 2000

Õiget talve pole olnudki, aga käes on kevad. Kohati oli tuiskavat lund, teisal täielik lumevaegus. Heitlik on maailmaruum, muutlik on ilmastik. Sama heitlik on majanduspoliitiline maastik.
Kui aasta tagasi maapoliitikud võitlesid tollimaksu kehtestamise nimel, siis nüüd käib võitlus hoopis kolmandatele riikidele kehtestatud tollimaksude peatamise eest. Linnastunud elanikele muutub maapoliitika üha enam arusaamatuks. Hoopis mõistetavam neile on luua Hongkongi eeskujul Eesti linnriik. Teadmata on ainult, millest teenida perele ülalpidamist ja riigile maksta andamit. Tootmise arendamine läheb järjest enam välismaalaste kätte. Kes keda ja kuidas koorima hakkab, on veel selgusetu.
Piimatööstused tõmblevad ellujäämise nimel. Meedias selgitatakse piima ületootmist talvekuudel, aga samal ajal ostavad piimatööstused sisse päevas kümneid tonne piima Lätist. Vahepeal alandati piima poehinda turu hõivamise nimel, aga juba jõuti tootjahinna alandamiseni, ikka ülemääraste töötlemisvõimsuste säilitamise nimel. Kahju, et "õigluse" nimel tegutsetakse ebaõiglaselt - tootjate ja tarbijate arvel. Kujukalt avaldub aktsiaseltside moto "raha tuleb teenida ükskõik kuidas".
Piimalehmade jõudluskontrolli andmed 1999. aasta kohta kinnitavad veel kord tõestamatut, et lehmade arvu vähenemine põhjustab lehma produktiivsuse langust või vastupidi. Igas teises riigis on need seosed vastupidised. Eesti põllumajanduspoliitika ongi vastupidine kõigile teistele riikidele. Maainimeste rahaline ja varaline kindlustatus järjest kahaneb. Hoogu võtab avalik maamüük välismaalastele.
Seakasvatus sõltub maailmaturu hindadest ja sisseostetava teravilja hinnast. Teravili, millele kehtestati tollimaksud, tulebki kolmandatest riikidest. Maksud kehtestati hilinemisega, mistõttu nende vastu võideldaksegi.
Sigade tõuaretuses tegi põllumajandusministeerium panuse Eesti Tõusigade Aretusühistule. Tõuaretusühingu mõneliikmelisel tegevtoimkonnal on käed tööd täis, kuidas otstarbekalt kasutada 2 mln krooni riigiraha. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu toetamisel piirduti 125 tuhande krooniga. Loomakasvatusinstituudi teadussummasid kärbiti seakasvatuse alal 2 korda ilmselt ministeeriumi eksperdi soovituse kohaselt. Sellega lõpetati sigade tõuaretuse 42-aastane traditsioon Kehtnas, sest suletakse kontrollnuuma-katsejaam, koondati töötajad. Sama saatus tabab ka Kehtna kontrollkanalat. Katsejaamu polevat vaja, sest tulevad välismaised tegijad. Nemad ei vaja kohalikku teadust.
Eesti Vabariik on püstitanud järgmise "tähise" maailmas, millega ajalukku minna. Ainult ametnike liigne iseteadvus võimaldab nii vastutustundetult tegutseda.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 1999. aastal 

Veised
  4 A. Zeemann. Eesti punase veisetõu aretusmaterjal aastal 2000
  5 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatuses
  5 O. Saveli. Holsteinide konkurss Brüsselis
  7 H. Viinalass. Veiste põlvnemisandmete ekspertiisist
  8 H. Kask, A. Kaasik. Lüpsiseadmete tootlikkus ja inimtööaja kulu lehmade lüpsmisel
10 T. Bulitko. Eesti holsteini parimad aretuskarjad 1999. aastal

Hobused
11 H. Peterson. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegemistest

Kalad
13 J. Kasesalu. Söögem kala, kuid olgem terved!

Söötmine
16 H. Kaldmäe, V. Karis, O. Kärt. Kvaliteetne silo peamise energia- ja proteiiniallikana piimakarja ratsioonis
19 L. Nigul. Kaasaegseid seisukohti imetavate emiste söötmisel

Referaadid
21 M. Piirsalu. Riikliku programmi "Piim" täitmisest 1999. aastal
22 Võõrutuseelne põrsaste hukkumine
23 Küüslauk
23 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidus

 

PDF