Kas on lootust?
Riigikogu liikmetel on põnevad päevad möödas ja käes on aeg koos valijatega tööd rügada ja lunastada lubadused. Valitsuse komplekteerimisega oli nii kiire, et koosseisu esitamine presidendile pidi toimuma kasvõi Pariisis. Esimesed sammud on astutud ja sealhulgas ka "ämbrisse". Ilmnevad lahkarvamused koalitsioonipartnerite vahel ja sees.
Seni noorim põllumajandusminister on oma seisukohti väljendanud ettevaatlikult. Teised ministrid sõidavad mööda Eestimaad ja soovitavad põllumehele alternatiive, sageli ebaprofessionaaselt, kasvõi eksootilist tegevust.
Põllumeeste ja nende perede siseressursid on läbi, sest maksud ja laenud tulevad ära maksta, kuigi toodangust pole raha laekunud. Piimahind on ikka poole peal, lihahind samuti. Televisioon näitab ja ajakirjandus kirjutab, kuidas Pärnumaal lehmad nälga surevad. Nii oli see kollektiviseerimise ajal. Pankrotihaamer hõljub Eesti maa kohal. Poliitikud räägivad pankrotist kui majandust tervendavast nähtusest. Ilmselt ei kujutata ette, mida tähendab, kui noore ja teovõimelise talupere kogu kinnisvara koos elamuga tuleb maha müüa võlgade katteks. Kuhu läheb selline perekond?
Juba on kuulda ja lugeda, et tänu poolte piimatootjate väljalangemisele hakkab sügisel piimahind tõusma. Kindlasti hakkab, kuid kellele seda veel vaja on. Kauplustest saab osta sea- ja linnuliha, mille hind ei küündi 20 kroonini, aga päritolumaadeks on Rootsi, Taani, Saksamaa või USA. Lambaliha on pärit hoopis lõunapoolkeralt. EESTI ON IMEDEMAA!
Usun, et kõik mäletavad füüsikast lihtsat ühendatud anumate seadust. Selle järgi toimub majandamine Euroopa Liidus, kus kõik riigid on ühendatud võrdse jämeduse toruga. Eesti on ettevalmistusperioodil maailma majandusstruktuuridega ühendatud kahe toru kaudu: juurdevoolutoru on jäme, toodangut äraviiv peenike mitme filtri ja kraaniga. On aeg lõpetada kanapimedusega mängimine. KAALUL ON ROHKEM KUI EESTI ELULAAD! Määravad on vaid poliitilised otsused. Nii muutub mõtetuks ka tõuaretus.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 1999. aasta I kvartalis
Veised
3 E. Siiber. Uus etapp holsteini aretuses
5 O. Saveli, U. Kaasiku. Eesti holsteini pullide aretusväärtus olenevalt nende põlvnemisest
6 O. Saveli, U. Kaasiku. Eesti punase tõu pullide veresus ja hindamistulemused
9 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi üldkoosolek
Sead
10 K. Eilart, A. Põldvere. Sigade nuuma- ja lihajõudluse hindamisest 1998. aastal Kehtnas
19 R. Laanemaa. Sigade kunstlikul seemendusel on tulevikku
Lambad
13 P. Piirsalu. Lambakasvatus on tõusuteel
Karusloomad
14 L. Taaler. Karusloomade aretusprogrammid Skandinaaviamaades
Söötmine
19 H. Kaldmäe. Kuidas valida täispiimaasendajat vasikatele?
20 V. Sikk. Piimalehmade söödaratsiooni energia- ja proteiinitase ning selle hindamine piima
karbamiidi- ja valgusisalduse alusel
23 L. Nigul. Kodumaised ratsioonsöödad võõrukitele ja kesikutele
25 R.-J. Sarand, T. Kiisk, U. Tamm. Närbsilo ja piima kvaliteet
Piimandus
26 M. Henno. Vali sobivaim nisade lüpsieelse puhastamise meetod
29 O. Saveli. Piimandus on probleemiks
Kroonika
30 Uued nõukogud ja juhatus
32 90 aastat karjakontrolli Eestis