Tõuloomakasvatus 1999-1

Uue valitsuse ootel

Kui ajakiri "Tõuloomakasvatus" ilmub, on Riigikogu valimised juba lõppenud, kuid valitsus veel moodustamata. Eks aprillikuu pärast pikki vaidlusi ta ikka annab.
Vaadates tagasi eelmisele neljale aastale, on väga raske üksühest hinnangut anda. Riigikogus oli piisavalt maalt pärit esindajaid, kelle tegevus aga sõltus partneritest. Partnerid olid aga erinevatest erakondadest, mistõttu puudus üksmeel maasaadikute vahel. Kajastus ju see hääletamistel maaelule nii vajalike seaduseelnõude vastuvõtmisel. Lõpuks vähemusvalitsus, kelle otsustusvõime jäi hääletusmasinasse kinni. Aga ikkagi saadi hakkama otsetoetustega. Kui suur oli, on või jääb selle efektiivsus on iseküsimus. Paljudes taludes ja ettevõtetes aitas toetussumma hetkeliselt rahalistest raskustest üle. Kahjuks 1999. aasta toetuste jaotus lõhnab poliitilise profiidi lõikamise järele, sest on püütud toetada kõiki, kuid statistika nõrkus ja registrite keskuse töö alustamine ei taga objektiivset infot loomade olemasolu ja liikumise kohta. Kõiki tootmisharusid või loomaliike toetada ei suudeta, loobuti prioriteetide tunnustamisest.
Turukorralduse seaduse paranduste arutelu püstitas 25 tunniga Riigikogu pikima istungi rekordi. Maaelu ja põllumajanduse vastastele jäi võit, mida korrati hiljem korduvalt, ka viimasel istungil. Alt vedasid ka mitmed valitsuskoalisatsiooni liikmed. Aga sihipärase ja Euroopa Liidule omase turukorralduseta pole otsetoetustel vajalikku efektiivsust. Kiiresti kanaliseeriti paljud toetused töötlevasse tööstusse, sest suuremahuline või ning liha import riikidest, kus on dumpinghinnad ja eksporditoetused, võimaldab jätkuvalt hoida kokkuostuhindu põhjendamatult madalal tasemel.
Missugune peaks olema uus valitsus? Kindlasti otsustusvõimeline ja teotahteline, et  1992. aastast alates tehtud ebakompetentsed otsused ükskord mõju kaotama hakkaksid.  Üliliberaalne turumajandus tõi tunnustust noorpoliitikutele, sest ootamatult suurriigi kütkest vabanenud agraar-industriaalriik valis linnriigi makroökonoomilise skeemi a la Hongkong või Singapur. Kahtlematult panganduses, äris ja teeninduses see õigustas, kuid põllumajandusele ja isegi tööstusele pole sobinud. Tahaks loota, et uus koalitsioon on tegusam ja maarahvasõbralikum.

Olev Saveli 

Sisukord

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 1998. aastal

Veised
3 T. Põlluäär. Aretuskomponentidest eesti punase karja aretuses
4 V. Vilson. Kasvatame holsteini karja
6 O. Saveli. Mida teha punasekirju holsteiniga
8 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Selts

Sead
9 R. Kaselo. Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmed ja 1998. a. hinnatud farmid
11 K. Eilart. Sigade tõukarjade hindamisest 1998. aastal

Linnud
12 H. Tikk. Kas jäämegi koduskasvatatud mardi ja jõuluhaneta

Karusloomad
14 S.Kangur. Karusnahkade näitus Eesti Karusloomakasvatajate Seltsis

Söötmine
15 V. Karis, H. Kaldmäe, O. Kärt. Silo kvaliteet 1998. aastal
18 J.Liiv. Rohumaaviljeluse intensiivistamine kvaliteetse silo saamiseks
19 P. Lättemäe. Pallisilo plussid ja miinused
21 S. Tölp. Kevadine siirdesöötmine
22 L. Nigul. ECODIAR võõrdepõrsaste startersöödas

Piimandus
23 E. Must. Piimajahutustankide efektiivsusest

Reisikirjad
25 H. Kaldmäe. Parim silo AIVga

Välismaalt
26 Ülemaailmse Holstein-Friisi Föderatsiooni presidendi Steven Kerr'i pöördumine holsteini aretajate poole
27 S. Schukking. Piimatootmise arendamine Hollandis 

PDF