Hea lugeja!
Käes on kaunim aeg looduses. Palju õitsemist. Viljapuud ja -põõsad on lõpetanud õitsemise, lillede mitmekesisus tagab veel värvikirevuse. Rohttaimed juba küpsevad ja õige aeg neid söödaks koguda on juba möödas. Südame tegi soojaks, et juba maikuu viimasel nädalal tekkis väljadele siloruloone. Kohe on tunda, kuidas ruloon pakitab söödaproteiinist. Ka lehmad pääsesid tänavu hoopis varem karjamaale. Mida ikkagi piima tootmisel veel vaja läheb? Õige - energiat. Varases ruloonsilos ja noores rohus on omajagu energiatki, aga ega sellest üksinda piisa. Kahju, et ei suudeta Eestis käiku lasta ühtki objekti, kust võiks loota energiarikkaid jääkprodukte. Selleks saaks olla suhkrupeeditööstuse melass, rapsiõlitööstuse rapsikook. Nii väikeses riigis ei teki tootmise mahtu, mis töötlejale ennast õigustaks. Jääb loota suurele Ukrainale, kellega on Eestil vabakaubandusleping. Tundub, et taotlejatel puudub arusaamine nii vähetähtsast kaubast, kui seda on melass. Aga piimalehmade toodangutase on paljudes karjades tasemel, kus energiarikka lisasöödata toime ei tule. Kui Sinul, lugeja, on täna veel esimene niide või karjatamiskord rohumaadel tegemata, hakka kohe mõtlema, kuidas järgmisel aastal õigel ajal alustada. Tänavuseks on rongi kupeevagunid juba läinud, lahtise platvormiga võib veel järele püüda. Euroopa Liidu läbirääkimised käivad ja ametnikud lendavad Brüsseli vahet. Rahvas pooldab, kõhkleb ja on vastu. Väikerahva vastuseis ei tähenda midagi, lihtsalt tuleb minna. Jääb üle vaid arutleda, kuidas minna. Loomakasvatuse probleemid on pärit veterinaariast ja töötlevast tööstusest. Aga loomakasvatus kui tootmisharu ise. Näiteks märgistamine. Mitme aasta jooksul on püütud üle minna kõikide veiste märgistamisele kollaste plastikmärkidega, kus on kordumatu registrinumber. Seni pole suudetud seda isegi kõigis jõudluskontrolli karjades lõpuni viia, rääkimata kõigist veisekarjadest. Kui riik tahab teada oma territooriumil toimuvast, on vaja märgistada kõik veised. Seakasvatuses püütakse rakendada saksa päritoluga programmi dp-planer, kus aluseks on keerukas sigade märgistamise viis. Aga sead vajavad ka kõik märgistamist, et teada, kui palju neid on ja kus, kui vanu, kuidas majandamine läheb jne. Eesti loomakasvatajate pääsemine Euroopa turule on kinni jäänud selle taha, et Eesti pole suutnud esitada Brüsselile õiget veterinaariaprogrammi või ei suudeta veel tõestada Euroopale Liidule, et loomaorganismis polegi raskmetalle. Taimekasvatajad on kindlaks teinud, et söötades on nende ohtlike ainete tase 3...5 korda väiksem lubatust. Ei taha uskuda, et raskmetall naha kaudu lihasse pääseb. Kahtlematult karmistuvad nõuded algarvestuse suhtes. Seepärast on vaja märgistamine viia kiiresti nõutavale tasemele. Kõiki loomaliike ja karjasid ühendab tauditõrje profülaktika. Sellekohane seaduseelnõu on läbinud esimese lugemise, kuid eelnõu vajab veel muutmist, nii et oleks sõnastatud kõikide loomade märgistamise kohustus ja võimalused riiklikuks toetuseks. Selline seadus võimaldaks kehtestada tähtaja, näiteks 1. jaanuar 1999. a. Sarviliste veistega Euroopa Liidus pole midagi teha, mistõttu toetus nudistamisseadmete ostuks kuluks marjaks ära. Kes pole tähtajaks võimalusi kasutanud, teevad seda omavahendite arvel.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 1998. a. 3 kuuga
Veised
3 E. Siiber. Uusi pulle EMK Aretusühistust
5 V. Vilson. Punasekirju holsteini edu
6 T. Soonets, A. Zeemann. Ettevaatust punasekirju holsteini pullide kasutamisel
8 A. Kureoja. Eesti punase veisetõu aretuskomponendid mõjustavad piimatoodangut
10 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi üldkoosolek
12 M. Piirsalu. Piimalehmade otsetoetust maksti ligi 70 miljonit krooni
Sead
13 R. Kaselo. Eesti Tõusigade Aretusühistus
18 K. Eilart, A. Põldvere. Sigade kontrollnuuma tulemustest 1997. aastal Kehtnas
19 K. Eilart. Mida arvestada seemendusjaamast sperma ostmisel
Lambad
21 P. Piirsalu, H. Kalda. Lammaste tõuaretusest Eestis
Nõuanne
23 H. Viinalass. Veiste põlvnemisandmete ekspertiis?
24 I. Nõmmisto. Mesilastõugudest Eestis
Referaadid
26 G. T. Blair. Jaanalinnukasvatus levib Soomes
Kroonika
28 Enhard Musto